iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Tempu ba fenómenu La niña sei termina iha semana ne’e

Tempu ba fenómenu La niña sei termina iha semana ne’e

Imajen espesial

DILI, 10 marsu 2023 (TATOLI)— Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK), liuhosi Diresaun Nasional Meteorolójia no Jeofózika (DNMG), sesta ne’e fó sai komunikadu kona-ba previzaun tempu hatudu fenómenu la niña sei termina ninia tempu iha semana ne’e.

“Hafoin tinan tolu, La Niña sei termina nia tempu iha semana ne’e no sei fila ba estadu Neutru iha finál marsu to’o abril 2023,” refere nota komunikadu ne’ebé Agência Tatoli, asesu sesta ne’e.

Tuir informasaun ne’ebé DNMG fó iha nia pájina ofisiál hateten, fenómenu La niña ne’ebé sei termina nia tempu iha semana ne’e, iha probabilidade boot ba estabelesimentu El Nino iha segundu semestre tinan ida ne’e.

Tanba iha ona sinál ba bailoron naruk ne’ebé fo sai hosi Southern-Oscillation (ENSO) no oinsá nia impaktu mai Timor-Leste mak bazeia ba Update ENSO-10/03/2023, El Nino Southern-Oscillation (ENSO) hanesan fenômenu akompladu entre Oseanu Atmosfera ne’ebe akontese iha Oseanu Pasífiku Ekuatorial, no ninia influensia maka mai iha Illa Timor.

ENSO iha faze tolu mak hanesan, faze pozitivu El Nino, faze negativu La Niña no faze Neutru.

Deskrisaun resente ba estadu ENSO nian ba fulan marsu to’o juñu 2023 mak ENSO dadaun ne’e sei kontinua iha faze La Niña maibé nia índice fraku tebes -0.2 ˚C no hatudu ona sinál atu inativa ka neutru iha dékada daruak fulan marsu no abril 2023 ho probabilidade 75-100%.

Maske dadaun ho estadu La Niña fraku, maibé nia influénsia mai Timor sei kontinua experimenta udan ho intensidade fraku moderadu, aleinde Timor-Leste mós sei iha periodu udan ka monsaun aziátiku.

Enkuantu fulan maiu to’o Juñu 2023, iha tendénsia ba estabelesimentu El Nino ho nia probabilidade 70-97%, signifika komunidade hotu tenke prepara an hodi foti asaun ruma ba tempu bailoron no iha tendensia ba bailoron naruk ne’ebé mak sei mai.

Bainhira ENSO ne’e iha faze El Niño ona maka nia impaktu mai Timor hanesan, estabelesimentu estasaun ka periodu bailoron sedu liu iha Illa Timor, sei diminui udan been kompara ho média klimatolójia iha tempu udan oin mai.

“Ho diminuisaun udan been mak sei fó impaktu ba atividade moris diaria ita ema nian, disponibilidade bee-moos, sei provoka rai-maran no aumenta risku inséndiu iha territóriu Timor-Leste, no sei prolonga tempu bailoron,” hakerek nota komunikadu ne’e.

DNMG alerta ba entidade relevantes no komunidade iha terirtóriu Timor laran tomak atu foti asaun ruma ba bainloron ne’ebé mak sei mai no akompaña atualizasaun informasaun hosi DNMG relasiona ho padraun ENSO ne’ebé maka dadaun iha estadu La Niña fraku no iha sinal ba Neutru tantu iha tendénsia ba El nino, atu nune’e evita informasaun falsu ka Hoax ne’ebé ho intensaun atu hatauk komunidade. 

Jornalista : Arminda Fonseca

Editora     :  Armandina Moniz

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!