iklan

HEADLINE, KAPITÁL

Presiza prinsípiu tolu kombate lixu iha Timor-Leste

Presiza prinsípiu tolu kombate lixu iha Timor-Leste

Lixu espalla iha estrada kapitál Dili, segunda (27/06/2023). Imajen/António Daciparu

DILI, 09 juñu 2023 (TATOLI)—Diretora Edukasaun no Informasaun hosi Sekretaria Estadu Ambiente (SEA), Aménica Machado Fernandes, konsidera presiza prinsípiu tolu hanesan redús, re-utiliza no resiklajen atu rezolve problema lixu iha Timor-Leste.

“Presiza prinsípiu tolu ne’e atu kombate lixu tanba lixu fó impaktu ba ema hotu, tantu labarik kiik no ema boot, inklui impaktu ba nasaun tanba estraga biodiversidade tasi no rai-maran. Lixu nu’udar ita hotu nia problema, tanba ne’e mai ita hamutuk buka solusaun liuhosi asaun amigável ho ambiente ne’ebé iha prinsípiu tolu hanesan redús, re-utiliza no resiklajen tanba lixu iha impaktu boot ba ita-nia biodiversidade,” Diretora hateten ba Agência Tatoli, via telefónika, sesta ne’e.

Nia rekoñese, Timor-Leste seidauk iha jestaun lixu efetivu hodi halo tratamentu lixu ne’ebé di’ak.

“Ita-nia sistema tratamentu lixu, ba rekolla hafoin transporta no soe iha lixeiru Tibar sein halo tratamentu, enkuantu iha nasaun sira seluk hanesan Indonézia ne’e sira halo ona tratamentu lixu ne’ebé efetivu, ho atividade ne’ebé sira halo ho separasaun iha kada uma-kain,” nia akresenta.

Notísia relevante : Menus konsiénsia, lixu iha Dili nakonu

Aménica Machado esplika, separasaun lixu iha kada uma-kain ne’e ho objetivu komunidade bele utiliza filafali lixu no halo tratamentu lixu provizóriu.

“Iha lixu provizóriu halo tratamentu separasaun no mai to’o iha lixeira finál mós nafatin kontinua tratamentu lixu finál hodi konverte filafali lixu ninia gás sira  fahe ba enerjia sira seluk,” nia tenik.

Maski nune’e, Timor-Leste rasik seidauk iha tratamentu lixu hanesan ho rai seluk, tanba ne’e presiza de’it mak aplika prinsípiu tolu.

“Bainhira ba merkadu karik sasán ne’ebé bele kaer ho liman la presiza plástiku no labele husu plástiku. Tanba bainhira ita husu plástiku ita fila soe no ikus bele afeta ba ita-nia rai, entaun problema lixu ne’e ema hotu nia preokupasaun, mai ita ida-idak fó kontribuisaun kombate lixu iha ita-nia rai,” Diretora fó hanoin.

Durante ne’e SEA nia esforsu kombate lixu plástiku mak halo atividade hanesan implementasaun programa Eskola Matak, Bairru Matak, Suku Matak no seluk tan.

Aliende ne’e, iha mós programa ne’ebé envolve entidade eskola sira bele hola parte, kona-ba atividade kuda ai-oan, halo tratamentu lixu, movimentu brigada ambientál sira halo atividade limpeza iha tasi ibun no estabelese jardín matak iha tasi-ibun sira Dili laran.

“Jardín matak ne’ebé brigada ambientál sira halo, sira halo resiklajen hodi transforma lixu sira ne’ebé komunidade soe ne’e sai fali produtu ne’ebé ema bele uza,” nia esplika.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!