DILI, 14 agostu 2023 (TATOLI)—Deputadu bankada CNRT iha Parlamentu Nasionál, José Virgilho Perreira, husu Governu liuhosi parte kompetete atu kontrola komunidade ne’ebé halo ligasaun ilegál fornesimentu bee-moos ne’ebé instala hosi parte serbisu bee no saneamentu iha kapitál Dili.
Notísia Relevante: Fatin balu iha kapitál Dili menús bee-moos kauza komunidade halo ligasaun ilegál
“Governu tenke halo kontrolu ba komuniudade halo ligasaun ilgál ba bee-moos, la asesu bee hodi afeta fali suku ka bairru sira seluk labele asesu bee-moos,” Reprezentante povu ne’e levanta asuntu ne’e liuhosi reuniaun plenária PN, segunda ne’e.
Tambá, nia dehan, iha suku Kuluhun ne’e bee-moos laiha, nune’e komunidade balun dada bee ligasaun ilegál tanba de’it bee labele to’o ba komunidade seluk.
Tanba ne’e, nia sujere iha Orsamentu Retifikativu (OR) ne’e atu aumenta no konstrui tanke boot balun tan hodi komunidade bele asesu bee-moos.
Iha reuniaun plenária Deputadu hosi bankada PD, Manuel Noronha, levanta kestaun hosi suku Kalaku, aldeia Nalolo, inundasaun hosi mota sempre fó ameasa hela de’it ba komunidade iha área ne’eba inklui irrigasaun natar, nune’e husu Governu liuhusi ministéiru kompetente atu tau atensaun hodi prevene inundasaun.
Iha parte seluk, nia foti situasaun ne’ebé hasoru iha área Audian-Dili husu dirasaun kompetente atu monta tan sumáfro iha ne’eba hodi prevene dezastre sirkulasaun transporte.
“Iha área Audian kruzamentu hosi Audian, Becora, Bemori ho Bidau Toko Baru, kruzamentu ida-ne’e fó ameasa tebes ba transporte dadeer kuaze to’o lorokraik, agradese ba polísia tránzitu ne’ebé sempre hamrik iha ne’eba orienta transporte, ho ida ne’e husu ba dirasaun kompetente atu tau netik sinál tránzitu liu-liu tau tan sumáfro,” nia dehan.
Deputadu CNRT, Anacleto Freitas, hakarak foti kona-ba implementasaun Uma Kbiit Laek (UKL) iha munisípiu Viqueque, postu Ossu, tuir kontaktu eleitorál simu preokupasaun hosi komunidade liga hala’o UKL hamutuk 10 halo ona tinan ida-resin seidauk hotu, maibé ninia orsamentu ezekuta to’o klaran de’it osan sorin ba ne’ebé, karreta sira kompañia utiliza barak no material konstrusaun la selu.
Nune’e, nia husu PN atu forma ekipa ida atu ba haree, inklui parte Governu atu tau atensaun.
Deputadu CNRT, Ricardo Baptista, foti kestaun kona-ba fornesimentu eletrisidade iha munisípiu Ataúro no husu Governu atu tau atensaun.
“Ha’u ko’alia beibeik ona iha Governu anteriór no agora mai tan fali ona kona-ba eletrisidade iha Ataúro. Daudaun ne’e, Ataúro hanesan munisípiu maibé nia situasaun la hanesan ho munisípiu sira seluk, tanba eletrisidade lakan to’o de’it tuku 22h00 kalan mate ona. Ita dala ruma han tuur hela seidauk deskansa, ahi mate ona. Husu Sekretária Estadu Eletrisidade tau atensaun, se lakan la to’o orsa 24 mós atu muda no maneza oras ahi nian, atu nune’e to’o dadeer. Se la to’o oras 18 ka 16, maibé bele fahe oinsá ahi kalan bele lakan to’o dadeer no loron bele fó ema serbisu,” nia hateten.
Deputadu hosi bankada Governu ne’e hein katak Governu rezolve tiha problema fornesimentu eletrisidade iha Ataúro tanba situasaun ne’e hasoru kle’ur ona to’o agora seidauk rezolve.
Deputadu FRETILIN, David Dias Ximenes ‘Mandati’, foti kestaun kona-ba problema pasaporte ba pasiente sira atu ba rai-li’ur no to’o ikus veteranu tenke hakotu vida, nune’e husu Governu atu tau atensaun.
‘’Hau atu fó hanoin de’it uluk liu ba ko’alia ona, ita-nia maluk ida moras naran Tomas Perreira Guterres ‘Mata Koi’ mate tiha ona, tan demora pasaporte laiha. Tanbasá ha’u foti ne’e tanba ita nia maluk ne’e idade 14 envolve ona iha luta libertasaun,” nia dehan.
Vise Ministru ba Asuntu Parlemantár, Adérito Hugo, rejista preokupasaun sira-ne’e sei kanaliza ba ministériu tutela hodi fó resposta.
Nia hateten, kona-ba pasiente sira problema ho pasaporte antes ne’e komisaun F trata asuntu Saúde iha PN bolu audiénsia ho Ministéiru Saúde hanoin fó ona resposta eskrita, no parte Governu tau prioridade loos atu rezolve problema pasaporte.
“Kestaun pasaporte atu fó atendimentu ba povu liuliu ba sira-ne’ebé moras, estudante sira, tan ne’e oras ne’e daudaun Ministru Justisa iha hela Filándia hodi finaliza teknikamente pasaporte nia tipu sira, ninia karáter hanesan pasaporte mais avansadu iha mundu. Ha’u bele adianta fin do agostu ka inísiu setembru, ita iha ona pasaporte iha Ministéiru Justisa para bele halo atendimentu lalais,” nia hateten.
Nia resposta, kona-ba implementa Uma Kbiit Laek (UKL) Governu sentrál akompaña hela no situasaun sira-ne’e nia implementasaun no halo hela levantamentu liuliu hosi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) nian posibilidade halo auditória ba implementasaun polítika UKL ninian, Governu anteriór halo liga ho benefisiáriu sira-ne’ebé hetan no la hetan no sira-ne’ebé iha tiha lista, depois maske iha tempu situasaun kampaña.
“Governu konsidera atu haree halo levantamentu ho kuidadu, depois subsídiu ka implementasaun programa Governu sentrál ba duni povu ne’ebé merese atu hetan, lalika haree ba nia kór partidu ka sira seluk liuliu intensivamente implementasaun programa UKL ho UKL+ ne’e barak-liu implementa durante periódu kampaña,” nia hateten.
Notísia Relevante: BTL, E.P sei halo melloramentu ba sistema bee-moos iha kapitál
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes




