DILI, 23 outubru 2023 (TATOLI)—Komisaun D trata asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu iha Parlamentu Nasionál, husu Ministéiru Agrikultura no Peska (MAP) hadi’a polítika atu halo manutensaun tratór sira-ne’ebé aat iha munisípiu Baucau.
Notísia Relevante: MAP presiza tau atensaun ba irrigasaun Buluto-Vemasse
“Rekomenda ba Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), ba futuru muda polítika manutensaun ba tratór labele liuhosi konkursu ba empreza. Atu di’ak-liu mak parte nasionál prepara de’it armajen ida espesífiku ba ekipamentu tratór no destaka ho mekániku ida hodi foka de’it ba halo planu fazeadamentu hodi sosa ekipamentu tratór no tau iha ne’ebá. Bainhira tratór ne’ebé aat iha kada munisípiu hato’o de’it pedidu ba nasionál, entaun ida-ne’e prosesu fásil liu no lais liu maibé bainhira luhosi konkursu ba empreza prosesu aprovizionamentu ne’e demora, no realidade mak tratór kontinua aat ba beibeik,” refere rekomendasaun hosi relatóriu fiskalizasaun komisaun D ne’ebé Ajgência Tatoli asesu, segunda ne’e.
Vizita komisaun D ne’e lidera hosi Vise Prezidente komisaun, Manuel Henrique ho deputadu membru komisaun hala’o vizita fiskalizasaun ba iha munisípiu Baucau iha loron 28-30 fulan-aetembru 2023 nota katak MAP presiza tau atensaun hodi solusiona probelama tratór hodi fasilita povu agrikultór fila-rai aumenta produsaun.
Dadaun ne’e, munisípiu Baucau iha tratór boot no médiu hamutuk unidade 31, iha unidade 11 mak di’ak, 10 aat kmaan, lima (5) aat totál no iha lima (5) halo ona leilaun.
Ho kondisaun no limitasaun tratatór ne’ebé iha labele responde hotu ba pedidu ne’ebé hato’o hosi grupu agrikultór sira.
Orsamentu ba manutensaun tratór sentraliza hotu iha nasionál, entaun difikulta tebes serbisu iha terrenu.
Bainhira hato’o pedidu manutensaun ba nasionál no prosesu ba pedidu ne’e lori tempu ne’ebé naruk, nune’e ba iha tinan 2023 to’o agora seidauk halo manutensaun ba tratór sira-ne’e.
Aleinde ne’e, komisaun mós husu halo rekrutamentu ba tékniku extensionista hodi koloka iha suku hotu iha munisípiu Baucau, apoiu orsamentu operasionál, apoiu fasilidade transporte reforsa serbisu iha suku.
Tanba tékniku extensionista sei menus iha de’it ema na’in-40, entaun presiza tan ema na’in-22 hodi kobre ba iha suku 59 iha munisípiu Baucau.
Transporte ne’ebé sira utiliza hanesan motorizada kondisaun aat hotu, motorizada balun ne’ebé sei iha maibé orsamentu manutensaun no kombustível laiha.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes




