DILI, 22 novembru 2023 (TATOLI)—Prezidente Komisaun Funsaun (KFP), Agostinho Letêncio de Deus, hateten iha mandatu tinan lima mai ne’e nia parte hamutuk ho komisáriu KFP sei diskute no foka ba programa prinsipál lima.
“Ita sei sei diskute no foka ba programa prinsipál sira hanesan, dahuluk mak kontinua dezenvolve sistema dijitalizasaun jestaun funsionalizmu públiku. KFP hahú ona dezenvolve nia sistema dijitalizasaun,” Prezidente KFP ne’e hateten liuhosi diskursu hafoin simu pose hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, kuarta neé.

Maibé dezáfiu ne’ebé sei kontinua enfrenta mak baze dadus sira hanesan iha funsionáriu permanente ho rejime jerál no rejime espesiál, iha ajente adminsitrasaun públika, kazuál, kontratu ho termu sertu, sira-ne’e hotu presiza iha baze dadus sentrál ida atu bele kontrola despeza kada tinan ba funsionáriu sira hotu.
Presiza hatene forsa traballu iha kada ministériu no munisípiu, nune’e bele responsavel ba polítika IX Governu Konsitusionál iha implementasaun polítika desentralizasaun.
Presiza duni atu dezenvolve sistema dijitalizasaun ne’ebé modernu no kontinua mellora sistema dijitalizasaun ne’ebé KFP hahú tiha ona, ho utilizasaun teknolojia dijitál mak sei rezulta duni jestaun dadus funsionáriu públiku ne’ebé akuradu, efisiénsia no transparante.
Iha parte seluk, nesesita atu funsionáriu sira bele asesu informasaun no atendimentu funsionáriu iha ne’ebé de’it no bainhira de’it, nune’e mós superiór sira liuliu membru Governu sira-ne’ebé lidera hela nu’udar superiór ba funsionáriu inklui passeiru sira bele hetan informasaun ho forma rápidu no akuradu.
Daruak, melloramentu prosesu planeamentu no rekrutamentu konzelamentu ba rekrutamentu funsionáriu publiku dezde tinan 10-resin liu ba, ho razaun ida mak númeru funsionáriu aumenta ba beibeik no uitoan de’it mak determina sira-nia serbisu ho Governu tanba laiha lei reforma obrigatóriu.
Atu bele iha planu di’ak, nesesita atu diskute fila-fali lei reforma, nune’e iha planu ba rekrutamentu, planu ba kapasitasaun no planu ba karreira hahú hosi rekrutamentu to’o funsionáriu ida atinje tinan reforma nian.
Datoluk, programa dezenvolvimentu kompeténsia atu realiza liuhosi programa formasaun ka edukasaun ho espetativa ida mak atu prodús funsionáriu ne’ebé iha koñesimentu no abilidade atu apoiu no implementa meta, objetivu ne’ebé define ona iha programa kada instituisaun inklui planu estratéjiku dezenvolvimentu nasionál.
Programa IX Governu nian, atu forma funsionáriu ne’ebé profisionál, funsionáriu hotu-hotu presiza atu hetan asesu ne’ebé fasil ba dezenvolvimentu kompeténsia liuhosi formasaun no edukasaun.
Fortalesimentu politika dezenvolvimentu kompeténsia funsionáriu sei hala’o liuhosi dalan sira hanesan dezenvolve regulamentu no prosedimentu relativu ho jestaun dezenvolvimentu kompeténsia.
Reforsa regulamentu no prosedimentu relativa ho dezenvolvimentu formadu administrasaun públika, presiza reforsa kapasidade instituisaun formasaun iha parte ne’e INAP no sentru formasaun sira ba prestasaun formasaun ne’ebé kualidade.
Dahaat, padraun karreira funsionáriu públiku Timor-Leste nian karreira baze ba sistema híbrida katak kombinasaun entre sistema pozisaun no karreira, nune’e funsionáriu balun tuir nafatin prosesu promosaun karreira atu bele atinje grau ne’ebé aas liu, enkuantu balun fali ho sistema laterál entry, maske foin rekruta maibé bele atinje kedas grau ne’ebé aas liu imediatamente.
“Depois tinan barak implementa tiha sistema karreira ida-ne’ebé ha’u temi, ha’u nia hanoin tempu ona bele avalia fila-fali no reajusta tuir kondisaun real funsionáriu públiku nian, atu bele garantia no fó serteza ba karreira funsionáriu públiku. Tanba karreira sai mós nu’udar meiu ida atu reforsa sentidu unidade funsionáriu sira-nian. Nune’e, ita presiza tebe-tebes atu diskute fila-fali estatutu Funsaun Públika, funsionáriu sira-nia avaliasaun dezempeñu, rekompensasaun, konstrusaun ba valór báziku no étika funsionáriu nian no atu jere siklu kareira ida-ne’ebé efisiente liu, presiza atu diskute ona lei reforma obrigatóriu,” nia hateten.
Dalimak, dezenvolve kapasidade jestaun rekursu umanu ba melloramentu pretasaun serbisu ba públiku no komunidade sei kontinua serbisu hamutuk entre CFP, INAP no FDCH no unidade jestaun rekursu umanu ka JPRU iha kada ministériu atu diskute fila-fali polítika kapasitasaun rekursu umanu.
Atu implementa programa sira-ne’ebe aprezenta no programa sira tuir mai durante mandatu, importante tebes atu konta ho apoiu hosi instituisaun sira, espesiál ho Primeiru-Ministru no Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru.
Komisaun Funsaun Publika nu’udar instrumentu ida de’it ba implementasaun polítika ne’ebé Governu define ona ba serbisu funsionalizmu públiku nian, tanba ne’e apoiu no orientasaun hosi Xefe Governu no Ministru tutela ne’e fundamentál tebe-tebes ba Komisaun Funsaun Públika.
Komisaun Funsaun Públika nia kompromisu atu kontribui ativamente ba susesu administrasaun publika nian, atu halo defeza ba interrese públiku no atu serbí komunidade ho imparsialidade, onestidade no profisionalizmu.
Tamba ne’e, reforma administrasaun públika ne’ebé sai nu’udar programa prinsipál ida iha programa IX Governu Konstitusionál, komisáriu sira-ne’ebé ohin foin simu pose hamutuk ho komisáriu na’in-rua iha dever atu lori funsionáriu públiku, burokrata sira hodi atinje sira-nia profisionalizmu iha sira-nia prestasaun serbisu.
Tanba profisionalizmu iha funsaun públika nu’udar feramentu ne’ebé mais importante ba país sira atu impulsiona dezenvolvimentu no fortalese sistema demokrásia, sai mós xave ba alkansa justisa no prosperiedade ba sosiedade, kresimentu ekonómiku, estabilidade no seguransa nasionál.
Timor-Leste ne’ebé iha hela prosesu konstrusaun Estadu, konstrui no hametin daudaun valór demokrásia sira, nesesita funsionáriu públiku nia profisionalidade ne’ebé bele responde ba dezáfiu mudansa sira-ne’ebé kauza hosi kompetetiva globalizasaun nian tantu nivel nasionál no internasionál.
Mehi atu atinje profisionaliade funsionáriu ida-idak nian, ezijie jestaun funsaun públika ne’ebé forte bazeia ba prinsípiu meritokrasia, prinsípiu ida-ne’e bazikamente tau iha oin konsiderasaun ba objetu sira-ne’ebé inklui kompeténsia, dezempeñu, kualifikasaun no esperíensia.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes





