iklan

SAÚDE

UNICEF hatama ona vasina kontra HPV doze 41.200 ba Ministériu Saúde

UNICEF hatama ona vasina kontra HPV doze 41.200 ba Ministériu Saúde

Reprezentante UNICEF iha Timor-Leste, Bilal Aurang Zeb Durrani. Imajen TATOLI/Egas Cristóvão.

DILI, 04 Juñu 2024 (TATOLI)– Fundu Nasun Unida ba Labarik (UNICEF. Sigla ingles) iha Timor-Leste, hatama ona vasina kontra Human Papillomavirus (HPV) doze 41.100 ba Ministériu Saúde hodi bele fó vasina BA labarik feto ho idade 11 to’o 14 iha Timor-Leste.

Notísia Relevante: Labarik feto rihun 55 iha ensinu báziku sei simu vasina HPV

Reprezentante Fundu Nasun Unida ba Labarik (UNICEF. Sigla ingles) iha Timor-Leste, Bilal Aurang Zeb Durrani, hateten UNICEF sai parseiru prinsipal ba iha Ministériu Saúde hodi implementa no monitoriza introdusaun vasina kontra HPV ne’ebé sai marka importante iha progresu nasaun nian atu alkansa objetivu dezenvolivmentu sustentavel númeru tolu.

“UNICEF halo ona akizisaun 41.100 doze vasina kontra HPV ne’ebé to’o ona iha Timor-Leste iha loron 20 Maiu 2024 ho apoiu Gavi Rejional Head-on South-East Asia Region no Aliansa,” Bilal Durrani hateten iha diskrusu, iha enkontru ho diretór Saúde no edukasaun, iha Hotel Novo Turismu, tersa ne’e.

Nia hateten, Ministériu Saúde sei hetan doze vasina adisionál liu 38.370 ne’ebé iha hela prosesu kompra ho apoiu jenerozu hosi Governu Austrália ba labarik feto idade 11 to’o 14.

Vasina HPV ba labarik feto ho idade 11 to’o 14 ne’e, bele redús ona signifikativamente risku ba dezenvolvimenti kankru Kolu Úteru (serviks) kuaze 90% ba moras ida-ne’e ba future. No redúz moras naunkontajioza iha nasaun ne’e ne’ebé aumenta ba beibeik.

Reprezentante UNICEF ne’e felisita no agradese Ministériu Saúde no parseiru sira ba dedikasaun no kolaborasaun kontinu ne’ebé iha tempu badak halo Timor-Leste ba nasaun 140 iha mundu, ne’ebé sei fornese meiu seguru no sientifikamente komprova ba prevensaun kankru kolu ka serviks iha Timor-Leste.

Nia sujere katak ba distribuisaun vasina atu efikas, importante halo sensibilizasaun liuhusi meiu komunikasaun sosiál, ne’ebé ajuda konsiensializa ema kona-ba kalendáriu vasina no evita rumor sira kona-ba vasina foun ida-ne’e.

“Kona-ba tauk ba efeitu ba vasina ida-ne’e, profisionál saúde sira mós bele atende ba ema sira-ne’ebé hetan efeitu hosi vasina HPV. UNICEF kontente ho parseria ho Ministériu Saúde bele halo promosaun saúde liuhosi asaun barak kona-ba introdusaun ba vasina HPV,” nia dehan.

Nia hateten, iha loron 12 to’o 30 abríl 2024, UNICEF lansa inkeritu ida on line kona-ba vasina konrta HPV, maibe iha lakuna signifikativa kona-ba koñesimentu kankru serviks no vasina ne’e rasik, tanba ema balun seidauk hatene kona-ba vasina HPV.

Iha fatin hanesan, Diretór Jerál ba Edukasaun Pre-eskolar, Ensinu Báziku no Ensinu Rekorrente, iha Ministériu Edukasaun, Apolináriu Serpa Rosa, hateten edukasaun servisu hamutuk ho Ministériu Saúde iha fulan rua liuba fó ona ba munisipiu sira atu rekolla dadus estudante feto de’it hosi idade 11 to’o 14 bele hetan vasinasaun HPV.

“Purtantu, tarjetu Edukasaun ho saúde sensibiliza hela inan-aman kona-ba Human Papillomavirus (HPV). Ita fó ona orientasaun ba diretór sira edukasaun no saúde nian, molok fó vasinasaun, fó koñesimentu ba autoridade lokál no inan-aman sira. Tanba, dalaruma ita la fó informasaun ba inan-aman sira la autoriza oan sira hodi simu vasina,” nia hateten.

Diretór ne’e dehan, Ministériu Edukasaun informa ona ba diretór sira hotu iha munisipiu no depois munisipiu informa ba eskola hotu-hotu totál hamutuk 1.295 eskola ensinu báziku no filiál  iha Timor.

Tuir nia, 50% hosi totál estudante labarik feto iha eskola sira hamutuk rihun 150 mak sei simu vasina HPV.

Koñese saida mak vasinasaun HPV

Vasinasaun HPV mak imunizasaun atu proteje isin-lolon husi infesaun Human Papillomavirus (HPV). Vasinasaun ida-ne’e fó benefísiu atu evita kankru iha área seksu (kelamin) no órgaun reprodusaun, hanesan kankru serviks no kankru pénis (mane nia moen).

 Human Papillomavirus (HPV) nu’udar virus kauza husi pele genital (área seksu) no kankru iha órgaun seksu, hanesan kankru serviks, vulva, Vagina, pénis no ánus (fatin soe bee boot). Virus ida-ne’e bele da’et liuhusi kontaktu direta ho kulit husi sofre-na’in sira ka vítima ba moras refere, espesialmente bainhira halo relasaun seksuál.

Aleinde pele genital no kankru seksu, virus HPV mós bele kauza ba tipu moras kankru iha parte garganta nia kotuk, nanál nia hun no amandél ka anjinas.

Vasinasaun HPV hanesan programa obrigatóriu Governu nian. Vasinasaun HPV fó ba labarik sfeto ira-ne’ebé atu tama ba idade adolescência, ba labarik mane no feto, Vasina ne’e mós bele fó ba adultu sira-ne’ebé seidauk ka nunka simu vasina HPV kompletu.

Grupu ne’ebé simu vasina HPV mak hanesan:

Labarik sira

Vasina HPV sei la’o di’ak bainhira fó vasina ne’e antes ema-ne’e hetan infesaun virus HPV, mak bainhira sei labarik no seidauk ativu halo relasaun seksuál.

Tanba ne’e, vasina ne’e ideal liu fó ba labarik ho idade 11-14. Ba labarik sira, vasina HPV presiza fó maisumenus dala-rua (2) ho durasaun tempu deskansa ne’e to’ o fulan neen (6) to’o fulan 12.

Adolesente no adultu

Vasina HPV bele fó ba ema adultu ne’ebé seidauk simu ka seidauk hetan vasinasaun HPV kompletamente bainhira sei labarik. Vasina HPV bele fó ba adolesente ho idade 15 to’o ema adultu ho idade 26.

Ema adultu ho idade 27-45 mós bele hetan vasina HPV, maibé ba dahuluk presiza tenke konsulta ba doutór sira. Vasina HPV bele fó ba ema adultu ne’ebé forma ona uma kain (kaben na’in) ka ativa seksualmente.

Maibé, presiza hanoin, Vasina ne’e la’ós feramenta atu troka kondom ne’ebé proteje isin-lolon husi infesaun seksuál, hanesan HIV no hepatitis B.

Ba ema adolesente no adultu, vasina HPV presiza fó ba ema ida to’o dala-tolu (3), Vasina daruak fó ba ema hafoin fulan ida (1) ka rua (2) husi vasina dahuluk, hafoin vasina datoluk ne’e fó hafoi fulan neen (6) husi vasinasaun daruak.

Jornalista : Jesuína Xavier

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!