DILI, 01 Jullu 2024 (TATOLI) – Governu Timor-Leste, liuhusi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) no organizasaun Coral Triangle Initiative (CTI) diskute implementasaun programa konservasaun ahu-ruin iha tasi Timór.
Diskusaun ida ne’e realiza tanba país sai mós membru CTI ne’ebé iha papél atu kuidadu ahu-ruin sira atu asegura espésie ikan sira hodi hasa’e ninia númeru populasaun iha tasi.
Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Cruz, relata katak CTI forma husi nasaun neen ne’ebé harii iha 2009. Organizasaun ne’e kria atu tau-matan ba ahu-ruin sira, tanba hanesan uma ka fatin ida ba espésie tasi sira atu hela hodi hasa’e nia númeru populasaun. Tanba ne’e, MAPPF hetan vizita husi delegasaun CTI nian atu rona intervensaun saida maka minstériu halo hodi aselera programa konservasaun ahu-ruin iha tasi Timór.
Nasaun ne’ebé estabelese CTI kompostu husi Indonésia, Timor-Leste, Malázia, Filipina, Papua Nova Guiné no Illa Salomaun. País sira ne’e nia tasi kuaze ahu-ruin barak no iha modelu oioin, inklui biodiversidade barak mak moris iha tasi laran.
“Ohin, sekretariadu CTI nia mai vizita ministériu hodi hasoru ha’u no Sekretáriu Estadu Peska, inklui diretór sira hodi rona kona-ba saida maka ita hala’o ona hodi implementa programa konservasaun ahu-ruin sira”, Marcos da Cruz dehan hafoin enkontru ho delegasaun CTI iha Comoro, ohin.
Ministru salienta katak programa konservasaun ahu-ruin ne’ebé MAPPF implementa durante ne’e maka halo ona tara-bandu iha área kosteira atu ema labele halo atividade peska hodi asegura ahu-ruin sira bele dezenvolve sai barak, nune’e bele hasa’e númeru populasaun ba ikan sira.
Governante ne’e hatutan katak nasaun sira ne’e serbisu hamutuk oinsá atu halo jestaun di’ak iha futuru hodi konserva no prezerva sasán sira ne’ebé moris iha tasi laran atu labele hetan impaktu. Tanba daudaun ne’e, sei iha nafatin ameasa boot ba biodiversidade tasi nian, tanba komunidade seidauk iha konxiénsia atu soe lixu iha nia fatin.
“Ita nafatin tau asuntu prioridade ida mak halo diseminasaun informasaun ba komunidade sira kona-ba soe lixu, inklui kria ona fatin lixu iha tasi-ninin atu labele fó impaktu boot ba balada sira ne’ebé moris iha tasi laran inklui ahu-ruin no ikan sira”, dehan.
Tuir ministru, depois kria tiha organizasaun ne’e kada nasaun membru sira kontribui kada tinan kuota rihun $100-resin ba sekretariadu CTI hodi jere depois maka sira bele halo tan planu atu buka osan iha fatin seluk, nune’e bele aselera programa sira kona-ba oinsá bele asegura ahu-ruin sira iha tasi laran.
Vise-Diretór CTI, Hanung Cahyono, realsa katak vizita iha Timor-Leste ne’e atu hasoru malu ho Ministru Agrikultura no aprezenta mós estrutura organizasaun CTI foun, inklui programa no atividade sira ne’ebé CTI iha ba futuru.
“Liuliu kona-ba oinsá atu hakbesik aan liután ba sekretáriadu CTI nian ho nasaun membru sira, espesialmente Timor-Leste nia planu no programa prioridade sira ne’ebé atu tau atensaun sei hetan mós konsiderasaun husi CTI”, esplika.
Nia salienta bainhira planu sira balun husi rejiaun sira maka lahetan implementasaun husi nasionál sei la vale buat ida. Tanba ne’e, CTI tau ona prioridade ba Timor-Leste inklui nasaun membru sira seluk sei hetan apoiu finanseiru, nune’e bele aselera programa konservasaun no prezervasaun korál sira iha tasi laran.
“CTI sei tau atensaun boot ba preokupasaun Timor-Leste nian, nune’e bele hetan apoia atu implementa ninia planu sira ho di’ak”, nia garante.
Jornalista: Tomé Amado
Editora: Maria Auxiliadora





