DILI, 24 Abríl 2025 (TATOLI)–Ministru Pertóleu Rekursu Minerál (MPRM), Francisco Monteiro, hateten Timor Gap, Empreza Públiku (Timor Gap, E.P) ho ekipa interministeriál preparadu ona atu tun ba halo investigasaun prelimináriu antes implementa projetu autoestrada ligasaun Zumalai (Covalima)-Natarbora (Manatuto).
“Páskua remata ona, ekipa Timor Gap ho interministeriál sira sei tun ba terrenu hodi halo investigasaun prelimináriu depois mak aprofunda ho sukat rai no propriedade sira-ne’ebé inklui ho ai-horis sira-ne’ebé mak autoestrada ne’e kona,” Ministru Francisco hateten ba Agência TATOLI iha Lecidere, Dili, ohin.
Nia dehan, kona-ba família afetadu ba projetu autoestrada ne’ebé lakohi koopera ne’e normal, Governu sei buka meiu hotu hodi rezolve atu nune’e projetu ne’e bele la’o ho susesu.
“Família hirak ne’ebé ladún aseita, ida-ne’e normál, konsultasaun públika ne’e hanesan ne’e ema ida-idak fó sira-nia hanoin maibé ita sei haree ho meiu hotu atu buka solusaun. Tanba, to’o ikus ema hotu iha vontade ida katak dezenvolvimentu tenke la’o ba oin no sira sei prontu atu kontribui, maske sira sei husu nafatin sira-nia preokupasaun Governu tenke haree no tau-matan ba sira-nia kondisaun,” nia dehan.
Ministru ne’e rekoñese populasaun barak iha Kosta Súl moris ho vida agrikultura no Governu sei haree oinsá atu prezerva nafatin rai barak ba agrikultór sira.
Antes ne’e, iha inísiu, konstrusaun ba autoestrada iha kilómetru 176 maibé hafoin halo ajustamentu, koinsidénsia ho mudansa estratéjika ba konstrusaun Planta LNG husi Beasu bá Natarbora mak fixa konstrusaun kilómetru 110, ne’ebé kilómetru 30 husi Suai bá Covalima konkluídu no sei konstrui tan kilometru 70-resin, hodi fahe ba seksaun tolu no kada seksaun konstitui husi kilométru 25-resin.
Durante konstrusaun autoestrada seksaun dahuluk, nomós ba Projetu Suai Supply Base, Governu prepara ona kuadru legál no mekanizmu apropriadu hodi fó indemnizasaun ba vítima afetada sira.
Prosedimentu ne’e, inklui identifikasaun ba rai, uma no plantasaun ne’ebé afetadu husi projetu no prosede ba preparasaun baze dadus, publikasaun ne’ebé permite kontestasaun no rezolusaun iha períodu determinadu no realiza kompensasaun.
Konstrusaun auto-estrada, tuir estimativa husi MPRM no Timor GAP, E.P, sei iha impaktu diretu liuhusi oferta empregu entre rihun rua to’o lima no impaktu indiretu ne’ebé ba setór seluk hanesan restraurante, transporte, akomodasaun, oportunidade negósiu, agrikultura, pekuária, peska, turizmu, kriasaun sidade foun no indústria seluk ne’ebé sei envolve empreza lokál, inklui ajuda timoroan sira atu hetan kompeténsia foun.
Entretantu, ekipa interministeriál ne’ebé envolve iha sensibilizasaun no konsulta públika ne’ebé realiza hahú husi Kovalima, Manufahi, Ainaru no Natarbora mak hanesan MPRM-Timor GAP, E.P, ministériu sira mak hanesan Administrasaun Estatál (MAE), Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), Justisa (MJ), Obra Públika (MOP), Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Juventude Desportu no Kultura (MJDK) no Interiór (MI).
Lembra katak, iha 07 Marsu 2025, Konsellu Ministru autoriza Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál (MPRM) halo despeza relasiona ho programa kona-ba implementasaun Projetu Tasi-Mane iha Kosta Súl nasaun nian ho montante $40.500.000.
Nia salienta katak hafoin ida-ne’e, MPIE liuhusi Komisaun Nasionál Aprovizionamentu (CNA, sigla portugés) sei lansa konkursu internasionál ida atu buka kompañia atu buka solusaun ba funsionamentu projetu boot rua (Autoestrada no Suai Supply Base) ne’ebé atu lansa mak hanesan parte ida husi Projetu Tasi-Mane nian.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes




