iklan

OEKUSI

Feto, pás no seguransa sai destake ba diseminasaun APSCTL iha Oekusi

Feto, pás no seguransa sai destake ba diseminasaun APSCTL iha Oekusi

APSCTL hala’o atividade sosializasaun no desiminasaun kona-ba rezolusaun konsellu seguransa ONU 1325, feto, pás no seguransa, iha suku haat, Nípani, Costa, Cunha no suku Lifau perténsia ba sub-rejiaun Pante Makasar iha RAEOA. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OEKUSI, 23 Jullu 2025 (TATOLI) –  Organizasaun Asia Pacific Support Collective Timor-Leste (APSCTL),  hala’o sosializasaun no diseminasaun kona-ba rezolusaun konsellu seguransa Organizasaun Nasaun Unida (ONU) 1325, feto, pás no seguransa, iha suku haat hanesan Nípani, Costa, Cunha no suku Lifau  pertensia ba sub-rejiaun Pante Makasar iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA).

Notísia relevante:GASC apoiu $20.000 ba APSCTL

Jerente Programa APSCTL, Filomena Barros dos Reis, esplika, katak, desiminasaun ne’e ba dalarua ona iha Oekusi, no tinan ne’e alvu ba suku haat iha Pante Makasar, no hafoin atividade ne’e, kada suku sei hili ema na’in-lima, no sei hili mós husi parte edukasaun no polísia nian, atu sai fali training of trainer (formasaun ba formadór), nune’e karik problema ruma akontese iha suku, oinsá halo mediasaun atu fó solusaun.

Jerente Programa APSCTL, Filomena Barros dos Reis. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

“Diseminasaun ne’e ita ko’alia kona-ba rezolusaun konsellu ONU nian, tanba ami serbisu barakliu iha ekonomia no oinsá harii dame atu ema bele moris hakmatek. Ne’ebé, diseminasaun ne’e ami mai dalarua ona iha Oekusi, mai halo konsultasaun, atu komunidade sira bele kompriende saida mak rezolusaun konsellu seguransa ONU 1325, feto, pás no seguransa ne’e atu halo saida, tanba realidade durante ne’e violénsia akontese barak, feto no labarik sira mak sai vítima,” nia dehan iha sede suku Cunha.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2023/10/19/alfela-rejista-violensia-hasoru-feto-no-labarik-32-iha-raeoa/

Tuir nia, iha era ukun rasik-aan ne’e, ema hotu hakarak tenke haree moris ho estabilidade no pás, nune’e dezenvolvimentu ne’ebé la’o kontinuidade, entaun kontribuisaun feto no mane sira kontribui ba pás ne’e oinsá, tan ne’e ema hotu tenke hamenus violénsia sira, no envolve feto sira iha negosiasaun, nune’e bele hamutuk harii pás.

Xefe suku Cunha, Domingos Seco Caunan, agradese tanba suku Cunha hetan ona diseminasaun dalarua kona-ba rezolusaun konsellu ONU, atu hasa’e koñesimentu ba feto sira iha nível suku no aldeia.

“Ami agradese, tinan kotuk, ami suku Cunha mós hetan ona diseminasaun ne’e, ida-ne’e importante, tanba bele pasa informasaun ba inan-feton sira, oinsá bele kria pás no estabilidade iha suku no aldeia, liuliu ba implementasaun jéneru, ne’ebé feto mós iha direitu kompete iha desizaun, no lideransa, tantu iha setór privadu, setór públiku, ne’e mak ha’u konvida hotu inan-feton sira mai husi aldeia, atu mai rona direita, katak feto labele sai de’it objetu maibé feto mós iha direitu ba desizaun hotu,” nia orgullu.

Notísia relevante:APSTL kondena no hakribi agresaun fízika hasoru médiku-sira

Entretantu, atividade desiminasaun ne’e, Organizasaun Asia Pacific Support Collectivu Timor-Leste, hetan apoia fundu husi Gabinete Apoi Sosiedade Sívil, (GASC) hodi realiza ba suku haat durante loron rua, hahú iha loron 22 ramata iha Kuarta-feira ohin, 23 Jullu 2025.

 

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!