iklan

OPINIAUN

Perspetiva Assosiasaun Tane Konsumidór konaba adezaun Timor-Leste nian hanesan membru ASEAN

Perspetiva Assosiasaun Tane Konsumidór konaba adezaun Timor-Leste nian hanesan membru ASEAN

Husi: Olimpio  Teixeira Ximenes

Assosiasaun TANE konsumidór, designa ho sigla ATK, hanesan úniku asosiasaun ne’ebé lahó fins lukrativu estabelese iha loron-23, fulan-Fevereiru, tinan-2018, ho nia dotasaun personalidade jurídika, parte ho sertidaun Nú 12/2018 no Sertifikadu ho Nú. 7/DNRN-MJ/I/2018. Ho objetivu hodi defende lejítitimu direitu emar konsumidór nian. Direitu hirak ne’ebé maka hatuur iha iha ita ninia Lei-inan liuliu iha artigu 53.º, nune’e mós Lei Nú. 8/2016 Jullu (Lei hodi fó protesaun ba konsumidór sira).

ATK harii ho intensaun ida hodi defende lejítitimu direitu konsumidór sira nian tanba iha kontestu konsumu iha Timor-Leste konsumidór senti katak sai vunervél tebes iha relasaun konsumu. Nune’e, órgaun lejisladór sira aprova tan Lei N.ú 8/2016, 08 Jullu, mosu hodi halo balansu entre fornesedór no konsumidór no direitu báziku ba konsumidór sira-nian, maka hanesan; saúde no seguransa ba ai-han seguru iha informasaun ne’ebé justu, imparsiál  interese ekonómiku nomós reparasaun ba efeitu aat sira.

Integrasaun Timor-Leste iha nivel rejionál

ATK apresia XI Governu Konstitusionál nian ne’ebé esforsu tomak hodi lori Timor-Leste sai ona membru ASEAN, maibe ezije Timor-Leste hodi aliña ba padraun no prosedimentu prátika rejionál sira ne’ebé promove movimentu sirkulasaun merkadu Livre (Free Market), objetivu maka membru husi ASEAN nian bele hala’o komérsiu livremente bele halo negósiu ka importasaun no exportasaun entre nasaun membru ASEAN nian.

Maske ASEAN adopta merkadu Livre (Free Market), maibé governu ka estadu Timor-Leste tenki iha polítika ka regulamentu adekuadu hodi adapta no prinsípiu sira iha prátika merkadu a nível ASEAN nian, ho nuen’e de’it, bele regulariza sirkulasaun merkadu livre se lae nia implikasaun ba iha konsumidór sira.

Tan, tuir ATK nia haree durante ne’e, se ita ho ita maka dala-wa’in relasaun konsumu sempre mosu violasaun grave ba konsumidór sira, imajina ita adota tan merkadu livre -, iha ne’ebé, nasaun hosu ne’ebé hola parte iha ASEAN sei fa’an sira ninia sasán no servisu sira. Ne’e sei pior liután!

Tan ne’e, Governu, presiza prepara ita ita ninia konsumidór sira hodi hasoru possível senáriu sira ne’e liuhosi, sosializasaun, informasaun no edukasaun konsumu nian.

Direitu konsumidór

Kontestu direitu konsumidór sira-nian iha Timor-Leste sei vuneravél tebes maski konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste artigu 53, garante katak    Konsumidór sira iha direitu atu simu sasán no servisu ne’ebé mak iha kualidade, nomós atu hatene informasaun loos, kona-ba sasán sira-ne’e atu proteje sira-nia saúde, seguransa nomós interese ekonómiku hanesan mós atu bele hadia buat ne’ebé aat no lei maka regula publisidade, bandu publisidade hirak ne’ebé buka taka, hasees no, habosok.

Maski enkuadramentu ita iha norma sira hodi haree ba iha kestaun konsumu nian, maibé nia implementasaun seidauk máximu no rigorosu nune’e empreza fornesedór sira nafatin halo violasaun hasoru konsumidór sira-nian direitu, tanba ne’e  governu presiza hadia frakeza sira, nune’e konsumidór sira-nian direitu sai seguru no protejidu kuandu Timor-Leste sai membru permanente iha nivél ASEAN nian.

Proposta ATK

ATK hanoin katak, pertinente atu Governu presiza tau atensaun ba medida sira:

  • Govenru Timor-Leste tenki adopta no haree filafali ho urjentemente lei konabá defeza konsumidór ne’ebé aliñadu ho prinsípiu internasionál ba boa prátika iha nivél ASEAN nian;
  • Reforsa Institusionál ba inspesaun ekonómika, satitáriu no seguransa alimentár ho formasaun téknika no rekursu umanu ne’eb’e adekuadu;
  • Presiza estabelese Ajénsia Nasionál Defeza Konsumidór ne’ebé inpedendente hodi atua preventivamente sansiona prátika aat sira;
  • Edukasaun ba konsumu responsável, liuhusi kampaña publisidade, integrasaun kurrikulár ba ministériu edukasaun nomós halo parseiru ho meiu komunikasaun sira;
  • Hala’o intensivu ba rezolusaun estrajudisiál konaba konflitu konsumu nian, ho apoiu dezenvolvimentu sentru arbitrajem no mediasaun;
  • Ratifikasaun no implementasaun instrumentu rejionál ba ASEAN kona-ba protesaun konsumidór nian;

Rekomendasaun

Asosiasaun TANE Konsumidór kompreende katak prosesu Timor-Leste nian adezaun permanente ba membru ASEAN sai hanesan oportunidade ida atu rekonfigura polítika iha nivél rejionál. Maibé konsumidór Timoroan sira, ne’ebé oras ne’e hasoru merkadu desreguladu no prátika ne’ebé la justu, labele ignora iha desizaun estratéjiku sira. Integrasaun rejionál sei lejítimu no sustentavel de’it bainhira akompaña husi konstrusaun merkadu ida-ne’ebé justu, seguru no transparente liu ba ema hotu prinsipalmente ba konsumidór sira iha Timor-Leste.

Konklusaun

ASEAN lori promesa, maibé nia mós ezije. Entre sira mak nesesidade atu proteje ema vulnerável liu: konsumidor sira. Asosiasaun Tane Konsumidor hateten filafali ninia kompromisu atu servisu hamutuk ho Estadu no Governu, parseiru rejionál no sosiedade sivíl hodi asegura katak Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN la’ós de’it hanesan marka polítiku ida, maibé mós hanesan pasu konkretu ida hodi defende direitu fundamentál sidadaun sira-nian iha Timor-Leste.

Hakerek na’in servisu iha asesoria imprensa, Assosiasaun TANE Konsumidór Timor-Leste.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!