DILI, 14 Setembru 2025 (TATOLI)—Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hato’o felisitasaun ba aniversáriu Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla oportugés) ne’ebé halo nia anivesáriu ezisténsia ba da-XIV (2011-2015).
Notísia Rekevante: BCTL lansa kampaña nasionál edukasaun finanseira –Konta “Ha’u-Nia Futuru”
Xefe Governu ne’e dehan, ohin halo tinan 14 dezde Banku Sentrál Timor-Leste harii formalmentem signifika tinan 14 viajen ida konsolidasaun no progresu nian ne’ebé inisia husi instituisaun embrionária ne’ebé antezede instituisaun xave ida-ne’e ba dezenvolvimentu nasionál.
“Instituisaun ida-ne’e reprezenta, iha dalan barak ba prinsípiu fundadór sira ita-nia Estadu demokrátiku nian, hanesan promove valór sira transparénsia nian, integridade, responsabilizasaun, propriedade no mobilizasaun. Mobilizasaun ida-ne’e ba kauza ida-ne’ebé boot liu mak dezenvolvimentu sustentável husi povu ida-ne’ebé auguenta ona sakrifísiu sira-ne’ebé labele sura atu alkansa sira-nia objetivu komún, ba moris iha dame, ho dignidade no moris-di’ak,” Xanana Gusmão hateten liuhusi nia diskursu iha salaun Multiuso GMN, Bebora, Dili, sábadu (13 Setembru 2025).
Nia dehan, Banku Sentrál, ne’ebé ohin selebra anivesáriu nu’udar parseiru indispensável atu alkansa objetivu ida-ne’e.
“Nune’e, ita selebra aniversáriu instituisaun ida-ne’ebé nia funsaun atu promove ambiente ekonómiku ne’ebé estável no seguru, ne’ebé permite kreximentu atividade ekonómika iha rai laran la’ós de’it liuhusi emisaun moeda, fiskalizasaun no regulamentu sistema finanseiru maibé mós liuhusi polítika monetária no regulasaun respetiva taxa juru no inflasaun,” Xanana dehan.
Tuir nia, Banku Sentrál nu’udar autonomia no independénsia, hetan protesaun husi influénsia polítika, nune’e permite povu atu harii konfiansa iha sistema finanseiru nasionál. Ho liafuan seluk, Banku Sentrál posibilita kreximentu Timor-Leste nian no fó dalan ba família no negósiu timoroan sira atu planeia sira-nia dezenvolvimentu rasik.
Nune’e mós, permite emprezáriu sira, husi ki’ik to’o boot, atu iha konfiansa atu hatama osan no halo investimentu iha ambiente seguru no reziliente, maske iha situasaun krize ekonómika nasionál ka internasionál.
“Ida-ne’e fó kmaan atu hatene katak, iha ita-nia nasaun ne’ebé sei joven no ki’ik, iha instituisaun ida ho profisionál sira-ne’ebé kompetente no responsavel, ne’ebé monitoriza funu sira, pandémia sira, presaun inflasionista sira, interrupsaun sira iha kadeia fornesimentu nian, nomós kestaun sira-ne’ebé relasiona ho mudansa klimátika,” Xanana dehan.
Nia haktuir, Banku Sentrál nu’udar asesór importante ida-ne’ebé monitoriza saldu esternu sira no rekomenda medida sira kontinjénsia nian, inklui jestaun prudente ba rezerva sira no polítika sira-ne’ebé ho objetivu atu hamenus dependénsia ba importasaun sira, promove produsaun doméstika.
Aleinde ne’e, avalia risku, kontra tempu no dezafiu dezenvolvimentu nian liuliu iha nasaun ida hanesan Timor-Leste nian, ne’ebé nafatin dependente ba Fundu Petrolíferu, nu’udar kondisaun esensiál atu hetan solusaun ne’ebé lori hotu-hotu ba dezenvolvimentu sustentável ne’ebé aspira ba.
“Maibé konfiansa ida-ne’e mai ho folin ida! Ami, Governu no sidadaun sira, tau matan maka’as ba instituisaun ida-ne’e ne’ebé ami fó fiar ba misaun atu regula estabilidade ekonómika. Ita depende ba Banku Sentrál ida ho kapasidade analítika, kapasidade atu monitoriza variável internasionál sira, krize ekonómika sira no nesesidade inkluzivu sira hisi populasaun frajil ida no tanba ne’e vulneravel ba kestaun sosiál no ekonómika sira,” nia dehan.
Nia akresenta, kestaun hirak ne’e fundamentál atu asegura timoroan sira-nia kbiit sosa nian no sira-nia dezenvolvimentu pesoál no profisionál, tanba razaun sira-ne’e mak Governu iha la’ós de’it atu selebra aniversáriu ida, maibé mós atu hanoin hikas responsabilidade no kompromisu sira ho kompromisu ida ba kredibilidade, transparénsia, integridade no responsabilizasaun.
“Importante atu hanoin katak ita-nia soberania polítika hetan ho esforsu no sakrifísiu maka’as. Alkansa soberania ekonómika no konsolida ita-nia Estadu hanesan ezijente. Asesu ba kapitál ne’e esensiál atu liberta potensiál timoroan sira-nian. Ida-ne’e permite ita-nia povu la’ós de’it atu imajina futuru ida-ne’ebé di’ak liu maibé atu investe iha ida-ne’e,” Xanana hateten.
Nia akresenta, Governu iha nafatin kompromisu ba sustentabilidade fiskál, fatuk-inan ida ba mandatu administrasaun ida-ne’e nian.
“Ita-nia polítika fiskál kontinua hetan orientasaun husi sustentabilidade ba longu prazu no kualidade no efisiénsia husi despeza sira, nune’e justifika levantamentu sira husi Fundu Petrolíferu ne’ebé konsistente ho Rendimentu Sustentável Estimadu, enkuantu neineik-neineik mobiliza reseita sira-ne’ebé la’ós petrolíferu,” nia dehan.
Jornalista : Arminda Fonseca
Editór : Cancio Ximenes





