iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, DILI, HEADLINE

Semináriu panorama orsamentál 2026 reforsa transparánsia

Semináriu panorama orsamentál 2026 reforsa transparánsia

Prezidente Komisaun C, Cedelísia Faria dos Santso. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 16 Outubru 2025 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál (PN) liuhusi Komisaun C ba Asuntu Finansa Públika realiza semináriu panorama orsamentál 2026 durante loron rua, husi 16 até 17 Outubru ne’e ho objetivu reforsa transparánsia.

Prezidente Komisaun C, Deputada Cedelízia Farria dos Santos, hateten semináriu da-ne’e sai ona momentu importante iha prosesu orsamentál ne’ebé realiza kada tinan hodi fó oportunidade iha dialógu konstrutivu entre PN, Governu, instituisaun  kontrolu, parseiru internasionál no sosiedade  sívil.

“Objetivu prinsipál semináriu  panorama orsamentál ida-ne’e mak reforsa transparánsia, responsabilidade ho rigór iha jestaun finansa públika, atu garante katak desizaun orsamentál hotu-hotu bele kontribui ba dezenvolvimentu sustentável, tuir ita-nia Planu Estratéjiku Dezemvolvimentu (PED)  2011-2030, programa Governu  ba tinan lima, planu asaun anuál no orsamentu anuál Estadu nian, ba moris di’ak povu no nasaun Timor-Leste,” nia hato’o iha intervensaun abertura semináriu ne’e iha edifísiu Ministériu Finansa, Aitarak-Laran, kinta ne’e.

Nia  hateten, OJE mak instrumentu prinsipál polítika ekonómika no sosiál  Estadu  nian, no semináriu ida-ne’e  mós fó espasu atu partilla no analiza prioridade sira, dezafiu no meta sira neʼebé propoin iha OJE  2026.

“Iha-ne’e ita sei buka hatene di’ak liután, oinsá atu balansu entre investimentu públiku, sustentabilidade fiskál no fortalesimentu finansa Estadu, iha kontextu rekursu ne’ebé sufisiente no esperansa boot husi povu,” nia dehan.

Hodi salienta, OJE  2026 mak momentu importante ida ba Timor-Leste hodi  kontinua dezenvolve setór xave importante no produtivu sira no konsidera mós ba Timor-Leste nia adezaun plenu ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, siglá inglés) iha fulan Outubru  tinan 2025, ne’ebé  konta loron deit ona.

“Nune’e, ita-nia orsamentu tenke aliña  ho vizaun ne’e atu sai instrumentu integrasaun rejionál no mós projesaun internasionál ba Timor-Leste,” nia hateten.

Deputada ne’e realsa,  governa  ho di’ak ba finansa públika la depende de’it ba númeru neʼebé iha balansu, maibé mós presiza vizaun  estratéjika, étika no kompromisu sosiál.

Semináriu ne’e rona hamutuk  aprezentasaun husi Tribunál  Rekursu, membru Nonu Governu Konstituisionál, Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés), Presidente Autoridade RAEOA, instituisaun relevante Governu nian no parseiru internasionál hanesan Banku Mundiál no organizasaun sosiedade  sívil hanesan Lao Hamutuk.

“Espera semináriu  ida-ne’e sei ajuda ita deputadu sira durante ita-nia audiénsia, diskusaun iha jeneralidade no espesialidade to’o aprovasaun finál globál  ba OJE 2026,” nia katak.

Lembra Governu liuhusi Ministra Finansa, Santina Cardoso, iha loron 01 fulan Outubru ne’e submete ona proposta lei OJE 2026 ho montante billaun $2,291 ba PN.

Notísia relevante : https://tatoli.tl/2025/10/01/governu-aprezenta-ona-proposta-lei-oje-2026-ba-parlamentu-nasional/

Jornalista: Nelson de Sousa

Editór: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!