DILI, 20 Outubru 2025 (TATOLI)—Ministériu Finansa (MF) liuhusi Institutu Nasionál Estatistíka Timor-Leste, (INETL), Segunda ne’e, selebra Loron Mundiál Estatístika ho tema ‘Kualidade estatístika no dadus ba ema hotu’ ho atividade workshop.
Selebrasaun ne’e ba dala-haat ho tema globál ‘Impulsiona mudansa ho estatístika no dadus ne’ebe kualidade ba ema hotu’
“Loron ida-ne’e selebra kada tinan-lima, fó hanoin mai ita katak estatístika ne’ebé kredível (konfiável) ne’e la’ós de’it númeru sira iha surat-tahan. Sira sai baze fundamentál ba desizaun polítika ne’ebé efikáz no dezenvolvimentu sustentável,” Ministra Finansa, Santina Cardoso hato’o, liuhusi nia diskursu iha auditóriu MF, Aitarak-laran.
Iha sorin seluk, Komisaun Rejíonál sira husi Organizasaun Nasaun Unida (ONU) organiza webinar globál maratona durante 24 oras nia-laran, ne’ebé liga komunidade estatístika sira husi Bangkok bá Beirute, husi Adis Abeba bá Jenebra, no husi Santiago bá Nova lorke.
Inisiativa ne’ebé foin akontese ba dahuluk ne’e hatudu katak mundu fó ona rekoñesimentu katak dadus ne’e importante tebes, hanesan instrumentu ida-ne’ebé esensiál ba dezenvolvimentu.
“Ohin mós marka pasu signifikativu ida ba ita-nia nasaun. Ministériu Finansa lansa daudaun publikasaun estatístika oioin, ne’ebé hatudu aliñamentu ho padraun globál sira no Ministériu Finansa nia kompromisu atu divulga dadus ne’ebé ho kualidade no asesível ba timoroan hotu,” nia akresenta.
Notísia relevante : PIB la’os petrolíferu sa’e ba 3,9% iha tinan 2022
Publikasaun hirak ne’e inklui relatóriu komprensivu sira kona-ba indikadór ekonómiku sira, estatístika komérsiu, projesaun populasaun, no análize demografia husi sensu ka resenseamentu 2022.
INETL ne’ebé hamahan-an iha MF sai nu’udar institutu públiku ne’ebé responsável atu fornese infraestrutura estatístika ida-ne’ebé nesesária atu kuantifika nasaun ne’e nia situasaun atuál no planeia dezenvolvimentu ekonómiku.
Liuhusi serbisu dedikadu husi profisionál estatístika sira, agora iha dadus nesesáriu atu monitoriza implementasaun Planu Estratėjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030 ho mós Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS).
Aleinde ne’e, publikasaun estatístika nasionál sira disponível liuhusi INETL no fornese hanoin esensiál sira ba planeamentu, orsamentasaun, no monitorizasaun progresu iha setór hotu.
“Mai ita uza dadus hirak ne’e atu kompreende ita-nia tendénsia ekonómika, ita-nia padraun demográfiku, ita-nia dinámika komérsiu, nó kondisaun sosiál sira. Husik dadus maka informa kona-ba ita-boot sira-nia estratejia, ita-boot sira-nia peskiza, no ita-boot sira nia advokasia,” Ministra Finansa katak.
Iha momentu Timor-Leste partisipa iha selebrasaun Loron Mundial Estatistika nian, rekoñese katak literasia estatístika la’ós luxu ida, maibé maibé nu’udar resesidade ida iha mundu ne’ebé kompleksu ba beibeik, joven timoroan sira tenke kompreende katak estatístika mak instrumentu forte hodi kompreende sosiedade no kontribui informasaun ba dezenvolvimentu nasionál.
Ministra Santina esplika, tema ‘Impulsiona mudansa ho estatístika no dadus neʼebé di’ak ka ho kualidade ba ema hotu’ dezafia atu asegura katak Timor-Leste produtu estatístika to’o iha segmentu hotu iha sosiedade, husi sentru urbanu sira to’o komunidade rurál sira, husi instituisaun governamentál to’o sala de aula universidade hotu.
“Ita tenke kontinua investe iha ita-nia infraestrutura estatístika, fó formasaun ba ita-nia profisionál estatistika, no haburas kultura ne’ebé evidénsia sai baze ba foti desizaun em vez de halo desizaun bazeia fali ba asumsaun,” nia reforsa.
Aprezenta dadus atividade ekonomia no populasaun
Iha fatin hanesan, Prezidente INETL, Elias dos Santos Fereira hateten, ligadu ho tema internasionál tinan ne’e, INETL hala’o desiminasaun ba relatóriu sira ne’ebé públika iha tinan ida-ne’e ba estudante universitáriu sira iha kapitál Dili ne’ebé partisipa iha eventu ne’e.
“Bazeia ba temátiku kualidade dadus ba ema hotu, entaun dadus ne’ebé ami iha, aprezenta ba estudante hodi hatene. Dadus ne’ebé ami aprezenta mak liga liu ba atividade ekonomia nomós populasaun mak hanesan kona-ba Peskiza Atividade Emprezariál (PAE) iha Timor-Leste, peskiza Komérsiu Esternu Timor-Leste 2024, Konta Nasionál Timor-Leste 2005-2024, Projeksaun Populasaun 2022-2050, no Dividendu Demográfiku iha Timor-Leste,” nia informa.
Kona-ba dadus PAE iha Timor-Leste, maka konsidera hanesan peskiza ekonomia ida-ne’ebé fornese indikadór esensiál hodi sukat aktividade produsaun ekonomia iha Timor-Leste.
PAE sai hanesan fonte informasaun vitál ida ba dezenvolvimentu no monitoramentu polítika ekonómika sira nian, ne’ebé implementa kada tinan, hahú husi tinan 2010, no informasaun ikus maka tinan 2024.
PAE kobre de’it informasaun sira husi empreza formál husi setor privadu la’ós-petroliferu, ne’ebé mak halo sira-nia aktividade ekonomia iha territóriu Timor-Leste durante tinan 2024.
Peskiza Estatístika Komérsiu Esternu Timor-Leste 2024 rasik ko’alia kona-ba estatístika komérsiu konstitui fonte ba informasaun sobre ekonomia iha nasaun ida, nune’e mós uza ba variedade planeamentu no organizasaun emprezariál.
Estatístika importasaun no esportasaun forma valór komponente ba tranzasaun ekonomia husi nasaun ida iha kontabilidade nasional no balansu pagamentu. Informasaun importante ba planeamentu no dezenvolvimentu futuru Timor-Leste.
Kona-ba Konta Nasionál Timor-Leste 2005-2024, tópiku ida-ne’e ko’alia kona-ba Produtu Internu Brutu (PIB) 2024, no Projeksaun Populasaun 2022-2050, mak ko’alia kona-ba kresimentu dadus populasaun Timor-Leste nian.
Kona-ba Dividendu Demográfiku iha Timor-Leste mak ko’alia kona-ba dadus to’o tinan 2022, Sensu Populasaun no Uma Timor-Leste enumera ona ema millaun 1,34.
Populasaun Timor-Leste ne’e populasaun foin-sa’e, besik 72% husi populasaun ne’e menus husi idade 35, no seluk tan.
Jornalista : Arminda Fonseca
Editora : Julia Chatarina




