DILI, 04 Maiu 2026 (TATOLI) – Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, lansa Prémiu Empreendedora Feto Timor-Leste (WBA-Woman in Bussiness Award) 2026 ba etapa datoluk nian.
Objetivu husi prémiu ne’e mak atu rekoñese feto sira-nia kontribuisaun hodi dudu kreximentu ekonómiku nasionál. Programa ida-ne’e patrosina husi Prezidente Repúblika no organiza husi Korporasaun Finanseira Internasionál (IFC, sigla inglés) ho Asosiasaun Emprezariál Feto Timor-Leste (AEMTL, sigal portugés), no hetan tulun husi Governu Austrália no Nova Zelándia.

Xefe Estadu subliña katak programa ida-ne’e importante tebes tanba asesu ba oportunidade no merkadu nu’udar fatór xave hodi enkoraja feto sira-nia avansu iha setór emprezariál no hametin dezenvolvimentu ekonómiku nasionál.
“Dalaruma ita foku liu ba kapasitasaun, maibé sira presiza ne’e mak asesu ba oportunidade nune’e sira bele iha negósiu, kria empregu no dudu inovasaun hodi kontribui ba dezenvolvimentu”, nia dehan.
Tuir nia, feto Timor-Leste sira hatudu ona kontribuisaun loloos iha harii negósiu, kria empregu, no dudu inovasaun, tantu iha kapitál, Dili, no iha munisípiu sira hotu.

Reprezentante Banku Mundiál Timor-Leste, David Freedman, orgullu ho programa ida-ne’e tanba bele lansa husi Prezidente Republika.
“Ita oferese programa ida-ne’e ho objetivu tolu, ida mak ita hakarak selebra knaar nomós atinjimentu husi feto empreendedora sira ne’ebé kontribui ba prosesu dezenvolvimentu, rua ita hakarak rekoñese líder feto sira ne’ebé hatudu ona ezemplu di’’ak tebes, tolu ita hakarak inspira sira seluk ne’ebé futuru bele mós halo kontribuisaun”, David Freedman hateten iha Palásiu Prezidensiál, Bairu Pité, Dili.
Nia haktuir katak programa ne’e implementa dezde 2024 no prémiu ne’e sai hanesan plataforma importante ida hodi rekoñese talentu no atinje sira husi feto emprezária sira.
Tuir nia, IFC-membru ida Grupu Banku Mundiál nian mak instituisaun dezenvolvimentu globál boot liu neʼebé konsentra ba setór privadu iha merkadu emerjente sira.
“Ami servisu iha nasaun liu 100, uza ami-nia kapitál, matenek, no influensia atu kria merkadu no oportunidade sira iha nasaun ein dezenvolvimentu sira. Iha tinan fiskal 2024, IFC kompromete ona rekorde billaun $56 ba empreza privadu no instituisaun finanseiru sira iha nasaun ein dezenvolvimentu sira, hodi aproveita solusaun sira setór privadu nian no mobiliza kapitál privadu atu kria mundu ida livre husi mukit iha planeta ida ema bele horik ba”, nia dehan.

Prezidente AEMTL, Hergui Luina Fernandes Alves, afirma katak emprezária sira iha Timor-Leste hala’o papél estratéjiku hodi kria empregu, dudu setór emprezariál, no inspira jerasaun foun ba líder emprezariál sira.
“Feto Timor-Leste sira ne’ebé harii sira-nia negósiu forma hela nasaun nia futuru ho korajen, vizaun, no reziliénsia. Prémiu ida-ne’e fornese plataforma importante ida hodi fó onra ba sira-nia realizasaun sira no lori mudansa pozitiva iha sosiedade”, katak.
Programa prémiu ne’e halo parte iha Programa Abilidade Setór Finanseiru Timor-Leste nian, ne’ebé ho objetivu atu hametin inkluzaun finanseira liuhusi hasa’e kapasidade setór finanseiru nian. Inisiativa ida-ne’e mós apoia kreximentu Mikro, Pekena no Média Empreza (MSMEs), liuliu sira ne’ebé lidera husi feto sira.
Prémiu Empreendedora Feto Timor-Leste 2026 aprezenta prémiu 10 iha kategoria esensiál lima:
- Inisiativa empoderamentu ekonomia. Inisiativa Di’ak liu Promove Empoderamentu Ekonómiku ba Feto sira (Organizasaun/Empreza): Kategoria ida-ne’e rekoñese inisiativa ida ne’ebé promove feto sira-nia empoderamentu ekonómiku no finanseiru liuhusi apoia empregabilidade, dezenvolvimentu abilidade, mentorizasaun, no independénsia finanseira.
- Feto lidera negósiu (Dili). Rekoñese feto na’in ba negósiu sira iha Dili, tantu negósiu ne’ebé estabelese ona (liu tinan tolu) nomós start-up sira ne’ebé hatudu inovasaun no kreximentu lalais.
- Feto lidera negósiu (munisípiu). Kategoria ida-ne’e hanesan ho Dili, maibé dirije ba feto emprezária sira iha área sira ne’ebé la’ós kapitál, inklui negósiu sira ne’ebé estabelese ona no start-up sira.
- Lideransa feto. Kategoria ida-ne’e fó onra ba ezekutivu feto ida ne’ebé hatudu abilidade lideransa no jestaun esepsionál iha nia knaar. Kategoria ida-ne’e selebra feto ida ne’ebé sai hanesan modelu karreira nian ne’ebé inspiradora ba feto sira liuhusi nia mentorizasaun, realizasaun sira, no kontribuisaun sira ba komunidade.
- Feto iha setór finanseiru. Kategoria ida-ne’e rekoñese feto ida ne’ebé hatudu ona lideransa destakadu iha setór servisu finanseiru, ne’ebé lori impaktu no mudansa signifikativu.
Nomeasaun loke to’o 08 fulan-Jullu 2026, no destina ba ema idaidak, instituisaun sira, organizasaun naun-governamentál sira, no negósiu sira iha Timor-Leste tomak. Kandidatu idaidak tenke inklui esplikasaun klaru ida kona-ba kandidatu ninia susesu no impaktu sira.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




