iklan

HEADLINE, SAÚDE

Loron Mundiál Parteira: “Investe ba parteira agora, salva moris iha aban bainrua”

Loron Mundiál Parteira: “Investe ba parteira agora, salva moris iha aban bainrua”

Ministériu Saúde liuhosi Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusional, Jose dos Reis Magno. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 05 Maiu 2026 (TATOLI)—Ministériu Saúde hamutuk Fundu Nasaun Unida ba Populasaun (UNFPA) no Asosiasaun Parteira Timor-Leste (APTL), hala’o Workshop Advokasia “One Million More –Investing in Midwives” ka “Millaun Ida Tan–Investe iha Parteira sira”, ne’ebé realiza iha ambitu selebrasaun loron internasionál parteira “Investe ba parteira agora, salva moris iha aban bairua”.

“Dahuluk liu, hato’o agradesimentu kle’an ba Asosiasaun Parteira Timor-Leste ba organiza inisiativa importante ida-ne’e, hodi hatudu kompromisu forte husi parteira no profisionál saúde sira atu hasa’e saúde inan no labarik iha Timor-Leste,” Vise-Ministru Saúde ba Fortalesimentu Institusionál, José dos Reis Magno, dehan ba partisipante sira iha Hotel City8 Manleuana, ohin.

Nia esplika, ohin loron iha importánsia estratéjika boot ba futuru sistema saúde nasionál nian, investe ba parteira signifika investe diretamente ba protesaun moris, dignidade feto sira, saúde labarik sira no dezenvolvimentu sustentável nasaun nian.

“Parteira sira mak sai hanesan pilár importante ida iha prestasaun servisu saúde primária no iha papel desisivu atu hamenus mortalidade inan no labarik, liuliu iha área rurál no komunidade remota sira. Timor-Leste kontinua hasoru dezafiu importante sira iha setór saúde,” nia dehan.

Nia hateten, tuir dadus demográfiku nasional, populasaun Timor-Leste liu ona millaun 1.3 iha tinan 2022, ho kreximentu populasaun anuál 1.9% ka ema 25,000 aumenta kada tinan. Kreximentu ida-ne’e fó presaun boot ba Sistema Nasional Saúde, tanba aumenta nesesidade ba servisu saúde inan, neonatál, infantil no saúde reprodutiva.

Iha tempu hanesan, nasaun ida-ne’e mós kontinua hasoru dezafiu estruturál sira relasiona ho kualidade no kobertura servisu saúde, liuliu iha área rurál no fatin defisil asesu, ne’ebé falta profisionál kualifikadu sira, infraestrutura la sufisiente no ekipamentu saúde ne’ebé limitadu, ne’ebé afeta prestasaun servisu esensiál sira.

“Maske iha progresu importante ne’ebé hetan durante tinan hirak liubá, indikadór saúde sira hatudu katak dezafiu boot balun sei persiste nafatin. Mortalidade inan sei aas, ho taxa mortalidade inan 215 iha kada rihun 100 nadus vivus. Mortalidade neonatal hatudu 19 kada 1.000 Nadus vivus, no mortalidade infantil 30 kada 1,000 nadus vivus. Iha deit 67% partu mak hetan asisténsia husi profisionál saúde no 35% feto sira mak hetan kuidadu pós-natál adekuadu,” nia dehan.

Nia subliña, númeru sira-ne’e hatudu klaru katak fortalesimentu saúde inan no labarik tenke kontinua sai prioridade nasionál no iha kontestu ida-ne’e mak papél parteira sira sai importante liután.

Parteira sira la’ós deit profisionál saúde maibé sira mak ajente ba esperansa, protesaun no transformasaun sosiál. Iha sentru saúde komunidade, postu saúde no aldeia remota barak, parteira sira sai kontatu dahuluk entre inan no labarik sira ho sistema saúde.

Sira-nia servisu mak loro-loron salva moris, prevene komplikasaun, promove partu seguru no fortalese konfiansa komunidade ba sistema saúde nasional.

“Governu Konstitusional da-sia (IX) rekoñese importánsia estratéjika parteira sira iha prosesu dezenvolvimentu nasionál no realizasaun Kobertura Universál Saúde. Tanba ne’e, Ministériu Saúde kontinua empeña atu fortalese setór saúde liuhusi investimentu ba rekursu umanu kualifikadu sira, formasaun kontínua hadi’a kondisaun servisu, espansaun infraestrutura saúde no fortalesimentu servisu saúde inan no labarik iha territóriu nasional tomak,” nia dehan.

Sistema Nasionál Saúde Timor-Leste, ne’ebé organiza tuir nível munisipál, rejionál no nasional, depende tebes ba kapasidade no dedikasaun profisionál saúde sira-ne’ebé servisu iha liña frente, liuliu parteira sira atu asegura servisu saúde primária ne’ebé di’ak ba komunidade sira.

Programa “One Million More” reprezenta plataforma importante ida ba advokasia, mobilizasaun no parseria internasionál atu asegura katak laiha inan ida no labarik ida-ne’ebé husik ba kotuk. Inisiativa ida-ne’e fortalese nesesidade atu aumenta investimentu ba dezenvolvimentu profisionál saúde sira, partikularmente parteira sira, liuhusi polítika públika sustentável, programa kapasitasaun téknika, valorizasaun profisionál no integrasaun efetiva iha planeamentu no prosesu foti desizaun iha setór saúde.

Nia dehan, harii sistema saúde ida-ne’ebé resiliente, inkluzivu no sustentável presiza fortalesimentu kooperasaun entre Estadu, parseiru dezenvolvimentu sira, instituisaun akademika sira, organizasaun sosiedade sivíl no asosiasaun profisionál sira.

“Ha’u aproveita oportunidade ida-ne’e atu presta omenajen sínseru ba parteira hotu-hotu iha Timor-Leste tanba sira-nia profisionalizmu, dedikasaun no espírito misaun. Maske hasoru difikuldade no limitasaun oioin, sira kontinua servisu loroloron ho korajen, umanidade no kompromisu atu salva moris no fortalese família timoroan sira. Futuru saúde inan no labarik iha Timor-Leste sei depende ba desizaun no investimentu ne’ebé ita halo ohin loron,” nia hateten.

Investe ba parteira signifika garante aban ida-ne’ebé seguru liu, saudável liu no dignu liu ba jerasaun foun sira iha nasaun ida-ne’e.

“Ha’u reafirma kompromisu firme husi Ministériu Saúde atu kontinua apoia inisiativa sira-ne’ebé promove fortalesimentu institusionál, tékniku no profisionál ba parteira sira, ho rekoñesimentu ba sira-nia kontribuisaun essensiál ba dezenvolvimentu umanu no sosial Timor-Leste nian,” nia dehan.

Reprezentante UNFPA ba Timor-Leste, Navchaa Sures, hateten ohin loron selebra Loron Internasionál Parteira ho tema globál, “Parteira Millaun Ida Tan” ne’e mak parteira hira tan mak mundu presiza iha tinan 2035 atu salva ema millaun haat nia moris kada tinan. Ida-ne’e la’ós de’it ambisaun ida, ida-ne’e mak prioridade globál ida-ne’ebé bele atinje no urjente.

“Parteira sira mak traballadór saúde nian ne’ebé krítiku, sira oferese solusaun ida ba dezafiu ida-ne’ebé urjente liu iha saúde globál, hodi prevene feto sira no kosok-oan sira atu mate la presiza tanba komplikasaun sira isin-rua nian no partu nian. Sira-nia kuidadu la’ós de’it klíniku, maibé kompaixaun, respeitu no umanu tebes,” nia afirma.

Parteira sira iha Timor-Leste dalabarak sai hanesan profisionál saúde dahuluk no dalaruma úniku ne’ebé disponivel ba feto sira, liuliu iha área rurál no remota sira. Sira-nia dedikasaun no servisu maka’as asegura katak laiha feto ida mak husik hela iha kotuk. Sira-nia serbisu salva ema nia moris loron-loron..

Prezidente Asosiasaun Parteiira Timor-Leste, Lidia Gomes, hateten parteira sira-nia prezensa marka prova katak parteira sira iha kompromisu atu apoia no mós valoriza parteira sira nia ezistensia nu’udar profisionál saúde ne’ebé importante ba sistema saúde nasionál.

“Ohin loron, ita ko’alia kona-ba parteira. Maibé, liuhusi ida ne’eita ko’alia kona-ba moris. Ita koalia kona-ba inan ida-ne’ebé hela iha suku dook, ne’ebé presiza la’o oras barak atu to’o iha fasilidade saúde. Ita ko’alia kona-ba bebé ida-ne’ebé depende ba desizaun lalais husi parteira ida iha tempu krítiku,” Lidia informa.

Nia dehan, iha área rurál, aksesu ba servisu saúde sei difísil, estrada aat, transporte limitadu  no fasilidade seidauk kompletu. Inan barak mai tarde iha fasilidade saúde. No iha momentu ne’ebé komplikasaun mosu derrepente, parteira sira tenke foti desizaun lalais non urjente desizaun ne’ebé bele determina moris ka mate inan no bebé sira.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!