iklan

JUSTISA, BAUKAU, HEADLINE

Maioria la marka prezensa, Tribunál deside adia desizaun kazu peska ilegál

Maioria la marka prezensa, Tribunál deside adia desizaun kazu peska ilegál

Tribunál Primeira Instánsia Baukau. Imajen TATOLI/Natalino Belo

BAUKAU, 12 Maiu 2026 (TATOLI)—Tribunál Primeira Instánsia Baukau deside adia desizaun ba kazu peska ilegál tanba maioria arguidu la marka prezensa.

Tribunál Primeira Instánsia Baukau deside adia leitura ba desizaun kazu referidu ho razaun arguidu sira hamutuk na’in-neen de’it mak marka prezensa enkuantu na’in-26 seluk la marka prezensa mezmu arguidu sira hato’o karta justifikasaun atestadu médiku tanba kondisaun saúde.

Tribunál konsidera leitura ba desizaun atu senteja ka absolve importante arguidu na’in-32 tenke marka prezensa tanba presiza halo esplikasaun ho ninia jultifikasaun sira ba arguidu sira atu komprende kona-ba desizaun husi Tribunál bazeia ba Kódigu Prosesu Penál (KPP) artigu 250 kona-ba kontinuidade iha audiénsia.

Aleinde ne’e, maski iha parte seluk husi KKP Artigu 258 kona-ba dispensa ba arguidu nia prezensa arguidu bele reprezenta husi defeza maibé presiza karta rekerimentu kona-ba justifikasaun ho razaun husu ka fó autorizasaun ba audiénsia atu halo iha nia auzénsia. Iha kazu ne’e nia defensór maka reprezenta.

Nune’e, Tribunál rasik deside adiamentu ba kazu referidu, tan ne’e husu hanoin husi Ministériu Públiku no defeza iha-ne’ebé parte tolu konkorda hamutuk hodi marka fali julgamentu leitura akordaun iha loron Kinta, 21 Maiu fulan-ne’e.

Antes ne’e, arguidu sira rasik liberta husi prizaun preventiva Bekora Dili iha loron Sesta (01/05/2026) no atúal konsentra iha rezidénsia Embaixada Indonézia iha Timor-Leste bazeia ba Kódigu Prosesu Penál artigu 222 kona-ba libertasaun ba detidu.

Ministériu Públiku rasik liuhusi julgamentu alega pena multa ba arguidu sira ho variedade hanesan kapitaun ró ho pena multa $250 multiplika ba loron 300, elementu ró (ABK-sigla Indonézia) hamutuk na’in-31 pena multa $150 multiplika ba loron-300 no kompañia responsavel ne’ebé kondena multa $ 200 multiplika ba loron 350.

Seluk, MP husu ba Tribunál atu dekalara objetu aprendidu sira hanesan ró, ikan, rede arastu no ekipamentu peska seluk sai nu’udár patrimóniu Estadu iha-ne’ebé konsidera kontra Kódigu Prosesu Penál artigu 219 kona-ba peska ilegál iha-ne’ebé dekreve;

  1. Ema ne’ebé pratika peska iha água marítima nasionál maski laiha autoridade administrativa kompetente nia lisensa ba peska, sei hetan pena prizaun to’o tinan tolu (3) ka multa.
  2. Kuandu ajente pesoa koletiva ida, sei lori responsabilidade kriminál, nu’udár númeru anteriór, ema ne’ebé, tuir lei, reprezenta pesoa koletiva ne’e, ema ne’ebé hola aksaun hanesan pesoa koletiva ne’e nia reprezentante legál, no mós, iha sosiedade ho konstituisaun irregulár, sósiu ka membru sira-ne’ebé autoriza aksaun sira-ne’ebá.
  3. Peska ba subsisténsia doméstika la hetan pena nu’udár númeru 1.

Entretantu, kazu peska ilegál rejista iha Tribunál Primeira Instánsia Baukau ho 0024/26.LASIK ne’ebé prezide hosi juiza singulár Maria Modesta Vieira, Ministériu Públiku reprezenta hosi Ambrosio Rangel Freitas no arguidu sira hetan asisténsia legál advogadu privdu José Pedro Camões.

Jornalista: Natalino Belo 

Editór: Xisto Freitas da Piedade 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!