OEKUSI, 15 Maiu 2026 (TATOLI) – Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonomia (MKAE), sesta ohin, hala’o divulgasaun nasionál kona-ba Timor-Leste nia pós adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) ba entidade sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu(RAEOA) ho tema ‘ita nia lian, ita nia futuru’.
Notísia relevante:Timor-Leste formalmente asina ona deklarasaun sai membru OMK
Koordenadór Jerál ba Gabinete Vise Primeiru-Ministru I, Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonomia, Jorge Rui de Carvalho Martins, informa, espetativa husi programa divulgasaun ne’e, ba entidade hotu relevante sira, mai husi setór privadu, sosiedade sívil, relijiozu atu akompaña, prosesu reforma ba lei sira, hasa’e kualidade rekursu umanu no hadi’a infraesturura.
Tanba Organizasaun Mundiál Komérsiu ne’e, nu’udar Ajénsia Intergovernmentál ida-ne’ebé regula komersiu internasionál, ho objetivu atu asegura katak komérsiu la’o ho laís, ho transparénsia no livre tuir posibilidade, administra kriasaun no implementasaun husi akordu komersiál sira, forum ba negosiasaun komersiál, rezolve disputa komersiál sira no harii kapasidade komersiál ho kooperasaun téknika.
“Objetivu husi divulgasaun ne’e atu fó hatene ba públiku, liliu munisipíu idak-idak to’o bairru katak, Timor-Leste formaliza ona ninia estatutu nu’udar membru plenu ba OMK, ne’ebé Timor-Leste nia esforsa durante tinan-ualu atu formaliza posizaun ne’e,” nia ko’alia iha salaun alfandega Palaban, ohin.
Notísia relevante:Timor-Leste Sei Resposta Pergunta OMK hodi Sai Membru
Tuir nia, tema ba divulgasaun ne’e maka ‘ita nia lian, ita nia futuru’, ne’e signifika saida mak deside agora sei determina lala’ok komérsiu no negósiu setór hothotu ba futuru.
“Timor-Leste nia adezaun ba OMK, iha mós nia benefisíu no obrigasaun, maibé obrigasaun sira kuaze kumpre ona hela de’it obrigasaun setoriál tékniku ne’ebé daudaun Governu sei kontinua diskute hela, ne’ebé tuir loloos momentu Timor-Leste formaliza nia pozizaun nu’udar membru plenu OMK iha loron 30 Agostu 2024, tenke iha ona enkuadramentu legál setoriál hamutuk 21 aprovadu ona tanba nia prosesu seidauk finaliza,” nia esplika.
Tanba ne’e, husi tinan-2024 to’o 2026 ne’e, foin mak ramata enkuadramentu legál hitu hanesan, lei konkorrénsia, garantia mobiliáriu, garantia ba esportasaun, pestisida, propriedade inteletuál indústria no lei kompetisaun merkadu konkorrénsia, entaun tinan-rua husi 2024 to’o agora foin aprova lei hitu hela lei 14.
“Entaun divulgasaun ne’e atu hafanun ita hotu, tanba iha dezafiu barak ita sei hasoru, entermus koordenasaun inter-setoriál ho komunikasaun ba importánsia husi integrasaun merkadu rejionál no globál, entaun saida mak ita prepara iha Oekusi hanesan mós munisípiu sira seluk, atu munisípiu idak-idak prepara rekursu umanu ho ekonomia, integra produtu sira, no integra mós ita-nia merkadu ho kualidade infraestrutura tantu fíziku naun-fíziku hanesan lei sira,” nia hateten.
Autoridade nasionál ne’e konfirma, daudaun ne’e Governu tuun ba munisípiu sira atu esplika liuhusi divulgasaun ba enkuadramentu sira, dezafiu no benefísiu, entaun dezenvolvimentu tenke sentraliza rekursu umanu ba atividade dezenvolvimentu ekonomia liliu hasa’e produtividade ba merkadu, nune’e ita-bele haree fali infraestrutura merkadu no enkuadramentu legál sira.
“Entaun munisípiu hotu tenke esforsa atu prepara nia ema, prepara nia produtividade ba merkadu, nune’e ita labele hakfodak” nia hateten.
Notísia relevante:Timor-Leste nia adezaun ba OMK nu’udar prioridade estratéjiku
Iha biban ne’e, Prezidente Autoridade RAEOA, Régio da Cruz Salu, konsidera divulgasaun ne’e importante iha kontestu Oekusi, tanba adezaun ne’e loke dalan ba oportunidade kona-ba ekonómia globál, rejionál no transnasionál, razaun tanba tinan-sanolu kotuk, Governu kria RAEOA no ZEESM, ho lei sira mós la muda to’o ohin loron.
“Ita deklara katak ho RAEOA no ZEESM, fasilita Timor-Leste promove ba integrasaun no kontribuisaun dinamika rejionál, ida-ne’e objetivu globál polítika Estadu nian, entaun ho divulgasaun ohin ne’e, mai atu fanun ita, atu hahú hanoin ona ba dook, saida mak ita prepara, tanba ne’e Oekusi-oan hotu, liliu setór privadu sira, tenke prepara daudaun ona, tanba Oekusi nu’udar poténsia tanba viziñu hela ho nasaun sorin, ita prepara atu kompete tanba ita sai ona membru OMK,” nia hateten.
Notísia relevante:Kronolojia adezaun Timor-Leste ba OMK husi ínisiu to’o ofisiál
Observasaun Jornalista Ajénsia Tatoli,I.P, hafoin divulgasaun nota katak ekipa husi Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MKAE), promove mós diskusaun aberta hodi husu no hatan, liga preparasaun dezafiu no benefísiu husi Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) ne’e.
Entretantu, partisipa iha divulgasaun ne’e mai husi xefe suku 20 ho nia xefe aldeia sira, jestór sub-rejiaun haat, kargu xefia sira, setór privadu, seguransa PNTL no F-FDTL, partidu polítiku sira, estudante inklui komunidade.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




