DILI,08 Fevereiru 2025 (TATOLI)- Timor-Leste nia adezaun ba Organizasaun Mundial Komérsiu (OMK) nu’udar prioridade estratéjiku hodi maximiza benefísiu sira no garante Timor-Leste sei kontribui ba reforma doméstika nu’udar pais LDC haktuir husi Planu EstratéjikuDezenvolvimentu Nasional (PEDN, 2011-2030).
Nune’e, Timor-Leste aplika prosesu tomak hodi sai membru OMK hahú kedas iha Abril 2015. Iha
Dezembru 2016, Timor-Leste estabelese Grupu Traballu kona-ba Timor-Leste nia Adezaun ba OMK.
Notísia relevante :Timor-Leste konklui ona negosiasaun adezaun bá OMK
Desde estabelese Timor-Leste nia Grupu Traballu, delegasaun Timor-Leste halao tiha ona enkontru Grupu Traballu dala-hitu husi Outubru 2020 até Janeiru 2024 ne’ebe prezide husi Embaixadór RuiMacieira husi Portugal.
Asaun formál kona-ba adezaun Timor-Leste nian konfirma liu-husi Konferénsia Ministeriál OMK nian ba dala 13 iha Abu Dhabi, Emiradus Árabes Unidus, iha Fevereiru 2024.
Ikus liu, depois Parlamentu Nasional ratifika termu adezaun Timor-Leste ba OMK iha loron 3 Juñu 2024, nune’e iha loron 30 Agostu 2024, Timor-Leste ofisialmente sai duni membru OMK.
Journada antes Timor-Leste sai membru planu OMK iha loron 30 agostu 2024, faze wain maka Timor-Leste hakat liu ona hanesan negosia ona subsantivu Pakote Adezaun OMK , hanesan kompromisu 31 kona-ba regra sira (inklui kona-ba Fasilitasaun Komérsiu, partisipasaun iha ITA/ITA-II no mós Regulamentu Doméstiku Servisu sira inklui ratifikasaun ba Akordu kona-ba Subsídiu Peska nian),Kona-ba asesu ba merkadu, Timor-Leste asina ona akordu ho pais Membru OMK 10 maka hanesan , Austrália, Kamboja, Kanadá, UE, Indonézia, Japaun, Nova Zelándia, Filipina, Tailándia no EUA.
Ho esplikasaun badak hanesan fo sai iha leten, ho kontente Gabinete Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MCAE) konvidaAdjuntu Diretór Jerál (DDG) Xiangchen Zhang husi Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) ne’ebe oras nee hala’o hela vizita ofisial iha Timor-Leste ho tópiku “Maksimiza benefísiu nu’udar membru OMK hodi kria sinerjia sira ne’ebé boot liu ho integrasaun rejionál hanesan matadalan hodi alkansa objetivu dezenvolvimentu Timor-Leste nian ba 2030.
Nune’e Timor-Leste nia aplikasaun ba OMK liu husi pedidu aplikasaun dahuluk Timor-Leste nian hodi sai membru OMK akontese iha Abríl 2015, no iha 7 Dezembru 2016, Konsellu Jerál OMK estabelese Grupu Traballu ida hodi halo revizaun ba aplikasaun Timor-Leste nian tuir Artigu XII husi Akordu Marrakesh. Nune’e, hafoin tinan-14 Grupu Traballu prepara dokumentu nesesáriu sira hodi kumpre regra OMK.
Iha loron 01 outubru 2020 Timor-Leste realiza enkontru Grupu Traballu dahuluk ho nasaun membru OMK sira hodi diskute ho kle’an kona-ba seriedade aplikasaun sai membru planu.
Durante ne’e Timor-Leste hamutuk ho país 22 seluk sai observadór hodi akompaña prosesu no kumpre rekezitu hodi sai membru hanesan ho nasaun 164 sira seluk.
Hanesan país observadór, Grupu Traballu hanesan komité traballu hodi halo preparasaun, negosiasaun, prienxe rekezitu no tuir enkontru koordenasaun ho Estadu membru.
Adezaun ba organizasaun mundiál ne’e ho hanoin ida katak Governu bele halo parseria ho setór privadu nasionál no internasionál atu loke kampu traballu ba timor-oan.
OMK hanesan organizasaun neʼebé regula komérsiu entre país sira ho objetivu atu garante katak atividade komersiál hotu la’o ho forma fasil, livre, previzível no posível.
Iha loron 03 juñu 2024 Parlamentu Nasionál (PN), segunda ne’e, liuhusi reuniaun plenária aprova proposta rezolusaun númeru 3/VI(1a) ratifikasaun prokotolu adezaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) ba OMK ho votu a-favór 37, kontra tolu (husi deputadu FRETILIN) no abstensaun 18 (husi deputadu FRETILIN no PLP).
Iha loron 06 juñu 2024, Ministériu Koordenadór asuntu Ekonómiku hala’o reuniaun koordenasaun interministeriál sira hodi konsolida konseitu no ideia iha faze pos-adezaun Timor-Leste nian ba OMK.
Governu Timor-Leste ho haksolok hodi hato’o konaba submisaun Protokolu Adezaun no Instrumentu Aseitasaun konaba Akordu Subsídiu Peska nian ba OMK iha loron 22 Jullu 2024, iha Jenebra, Suisa. Ida-ne’e nu’udar pasu istóriku ida ba nasaun hodi loke dalan ba Timor-Leste hodi sai membru ofisiál OMK nian iha loron 30 agostu tinan 2024.
Ho plenu poder ne’ebé atribui hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Vise-Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku, no Ministru ba Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, ohin sei aprezenta Protokolu Adezaun Timor-Leste nian ba Diretora Jerál OMK, Ngozi Okonjo-Iweala.
Submisaun ida-ne’e nu’udar pontu kulminasaun hosi esforsu hotu ne’ebé envolve órgaun governu oioin, partikularmente Komisaun Interministeriál ba Timor-Leste nia adezaun ba OMK, Parlamentu Nasionál, lidera husi Fernanda Lay, Prezidénsia Repúblika, José Ramos Horta no ekipa téknika dedikadu husi ministériu oioin no ajénsia autónoma sira.
Iha loron 16 Janeiru 2025 Ministériu Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku organiza sorumutu ho liña ministeriál sira hodi diskute kona-ba estratéjia sira ba implementasaun kompromisu Timor-Leste nian iha faze pós-adezaun ba OMK.
Notísia relevante : MKAE diskute implementasaun kompromisu TL iha faze pós-adezaun ba OMK
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór: Florencio Miranda Ximenes