iklan

EKONOMIA, HEADLINE

MKAE diskute implementasaun kompromisu TL iha faze pós-adezaun ba OMK

MKAE diskute implementasaun kompromisu TL iha faze pós-adezaun ba OMK

Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Munistériu Turizmu no Ambiente hala'o semináriu kona-ba asegura kumprimentu ho nia aliñamentu liga ba papél ministériu sira iha faze pos-adezaun ba OMK, iha salaun CCD Dili, kinta (16/01). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 16 Janeiru 2025 (TATOLI) – Ministériu Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE) organiza sorumutu ho liña ministeriál sira hodi diskute kona-ba estratéjia sira ba implementasaun kompromisu Timor-Leste (TL) nian iha faze pós-adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).

Koordenadór-Jerál no Ekipa Téknika OMK, Jorge Martins, informa katak objetivu husi hasoru malu ne’e mak atu aborda pasu estratéjiku sira iha implementasaun ba kompromisu sira OMK nian, relasiona ho kompromisu Timor-Leste nian nu’udar membru OMK hodi kumpre padraun no regulamentu sira husi ninia adezaun iha organizasaun ne’e.

Lembra katak MKAE nu’udar koordenadór ba prosesu tomak adezaun Timor-Leste nian ba OMK, fomaliza ona iha 30 Agostu 2024, país nia adezaun ba membru organizasaun ne’e.

“Entaun, atividade ohin ne’e tama iha klasifikasaun outreach internál ba instituisaun Governu nian hanesan konvida AIFAESA no IQTL sira mai atu hatene idaidak nia devér no responsabilidade iha pós-adezaun ne’e”, Jorge Martins hateten iha Pavillaun II, Merkadu Lama, Dili, ohin.

Nia esplika katak instituisaun rua ne’e mak toma konta ba kestaun sira ne’ebé relasiona ho kontrolu kualidade no padraun regulatóriu sira ne’ebé relevante, hodi asegura aliñamentu ba polítika sira ne’ebé implementa ona.

“Tanba ita sai ona membru OMK ne’e la’ós oportunidade de’it, maibé hamosu mós dezafiu mai ita hanesan membru foun tenke esforsu maka’as hodi bele kompleta regulamentu sira ne’ebé iha. Liuliu buat ne’ebé ita tenke halo iha ita-nia kompromisu ba OKM mak hadi’a infraestrutura, lei no kapasita rekursu umanu”, nia dehan.

Nia salienta katak, tuir loloos iha tinan kotuk, Governu tenke aprova ona dekretu-lei, regulamentu no polítika ba dezenvolvimentu hamutuk 20 no ida mak aprova iha 2025, maibé to’o agora la kumpri hotu, tanba presiza halo diskusaun ne’ebé kle’an entre Governu, sosiedade sivíl no ema hotu.

“Maibé lei ne’e tarde ona, entaun Konsellu Ministru hakarak distribui ona ba sosiedade sivíl sira hodi haree semana oin aprezenta fali ba Konsellu Ministru. Lejislasaun 21 ne’e haree ba regulamentu, polítika, no seluk tan ne’ebé kabe ba agrikultura, ekonomia, banku sentrál, komérsiu no industria, transporte no seluk tan. Ida ne’e bazeia ba Timor-Leste nia kompromisu 31 tuir relatóriu ne’ebé hatama antes sai membru OMK”, realsa.

Kona-ba kapasidade rekursu umanu, koordenadór-jerál ne’e dehan uluk mak difísil, maibé daudaun iha ona rekursu ne’ebé kualidade. “Agora, hothotu serbisu oinsá atu halo mapeamentu klaru ida tuir abilidade no inabilidade kapitál umanu sira hodi haree espesializasaun kada ema atu tau tuir nia área”, nia afirma.

Ba infraestrutura nian tenke harii ida ne’ebé bele apoia komérsiu lokál, nasionál no globál nian. Nia fó ezemplu mak laboratóriu ba teste produtu nian, kada instituisaun labele rekere idaidak atu harii laboratóriu, maibé oinsá osan sira ne’ebé iha tau hamutuk hodi kria laboratóriu integradu ida hodi responde ba ajénsia hotuhotu nia nesesidade.

“Ba lei nian, durante ne’e, ita halo lei barak iha hela nivel ne’ebé ita hotu konkorda katak barak mak kópia de’it. Entaun, ita tenke halo diagnóstiku detallu hodi haree padraun ida iha OMK ne’ebé membru 165 ne’e kumpre. Ita foti hanesan referénsia ida harii ita-nian hodi adota”, esplika.

Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Munistériu Turizmu no Ambiente hala’o semináriu kona-ba asegura kumprimentu ho nia aliñamentu liga ba papél ministériu sira iha faze pos-adezaun ba OMK, iha salaun CCD Dili, kinta (16/01). Imajen Tatoli/Francisco Sony

Ba lei ne’ebé iha atu sertifika ka eleva produtu sira ne’e, Jorge Martins esplika katak bazeia ba single ajénsia ida nia hanoin, maibé padraun ne’ebé sira halo ne’e dalaruma iha merkadu globál ema la simu, enkuantu Timor-Leste komunga padraun OMK nian ne’ebé iha serteza ba merkadu 165 ne’e simu país nia produtu.

Tanba ne’e, konvida Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonómika Sanitária no Alimentár (AIFAESA) no Institutu Kualidade Timor-Leste (IQTL) no sira seluk atu partisipa iha reuniaun ne’e, tanba importante ida ba Timor-Leste mak papél institutu kualidade no ajénsia kontrola ai-han no medikamentu iha komérsiu globál.

“Instituisaun hirak-ne’e importante tebes atu asegura katak ita-nia nasaun aliña ho padraun no regulamentu internasionál sira, liuliu iha área agrikultura no produsaun la’ós agrikultura, importasaun no esportasaun”, Jorge afirma.

Kona-ba importánsia husi regulamentu sira kona-ba Barreira Téknika ba Komérsiu (TBT) no Saneamentu no Fitosanitária (SPS), padraun internasionál sira-ne’e estabelese tuir enkuadramentu OMK.

Akordu TBT asegura katak regulamentu tékniku, padraun no avaliasaun konformidade la kria obstákulu ne’ebé la nesesáriu ba komérsiu. Akordu SPS foku liu ba proteje saúde umana, animál no plantasaun husi risku sira ne’ebé relasiona ho pesti, moras, ka seguransa ai-han, nomós evita restrisaun komérsiu ne’ebé labele justifika sientifikamente.

“Ba Timor-Leste, akordu hirak-ne’e fornese dalan boot ida ba partisipasaun iha komérsiu globál. Sira ajuda ita atu hadi’a ita-nia prosesu produsaun, hasa’e konfiansa konsumidór sira-nian, no habelar ita-nia merkadu iha rai-li’ur”, nia dehan.

Institutu kualidade no ajénsia kontrola ai-han no médiku sai nu’udar motór xave ba transformasaun ida-ne’e. Institutu Kualidade asegura produtu sira ne’ebé halo iha Timor-Leste hodi kumpre padraun internasionál iha parte tolu mak hanesan estabelesimentu padraun;teste no sertifikasaun; no treinamentu no kapasitasaun.

Ba estabelesimentu padraun mak dezenvolve padraun kualidade nasionál ba produtu agríkola no indústria. Ida ne’e atu asegura katak Timor-Leste presiza produtu sira kompetitivu iha merkadu internasionál. Ba teste no sertifikasaun mak fornese laboratóriu no servisu sertifikasaun ba esportasaun, ezemplu, produtór kafé sira bele sertifika sira-nia produtu hanesan komérsiu orgániku ho justu, hodi aumenta sira-nia valór iha merkadu globál sira.

Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Munistériu Turizmu no Ambiente hala’o semináriu kona-ba asegura kumprimentu ho nia aliñamentu liga ba papél ministériu sira iha faze pos-adezaun ba OMK, iha salaun CCD Dili, kinta (16/01). Imajen Tatoli/Francisco Sony

Ikus mak treinamentu no kapasitasaun ida ne’e apoia empreza lokál sira hodi adota prátika di’ak liu. Purezemplu, hanorin agrikultór sira kona-ba teste rai ka uzu fertilizadór sira-nian hodi bele hadi’a produtu no kumpre rekizitu esportasaun.

Jorge Martins salienta katak ba ajénsia kontrola ai-han no médiku ne’e esensiál tebes atu asegura padraun seguransa ai-han no saúde. Ninia papél prinsipál sira hamutuk tolu mak: 1. Halo inspesaun no monitorizasaun ba produtu ai-han no ai-moruk ne’ebé importa no prodús lokalmente. 2. Halo prevensaun dezastre ne’e halo monitorizasaun no kontrolu ba pestilénsia, moras no kontaminante sira iha produsaun agrikultura no animál sira. “Ida ne’e ajuda Timor-Leste atu mantein ai-horis no animál sira ne’ebé saudavel, hamenus lakon no aumenta poténsia esportasaun”. 3. Halo regulasaun ba importasaun mak asegura katak sasán importadu sira kumpre padraun saúde no seguransa nasionál sira. Ida ne’e proteje konsumidór sira no prevene moras ka moras ne’ebé aat atu habelár.

“Medida hirak-ne’e garante katak Timor-Leste la’ós de’it proteje nia sidadaun sira, maibė mós harii reputasaun hanesan parseiru komérsiu ida-ne’ebé iha kompromisu”, dehan.

Iha Fatin hanesan, Inspetora AIFAESA, I.P, Odete Viegas, hateten sira-nia parte sei halo serbisu másimu hodi kontinua halo inspesaun ba produtu importadu sira.

Iha tinan ne’e, AIFAESA mós sei estabelese tan laboratóriu ida no sei fasilita di’ak liután serbisu oinsá atu hatene ai-han importadu sira ne’e la kontamina ho formalin.

“Maibé AIFAESA mós husu Governu karik bele ba oin iha pontu entrada sira no portu Tíbar bele envolve mós AIFAESA, nune’e bele halo mós kontrolu ba ai-han importadu sira ne’ebén tame”, nia sujere.

Notísia relevante: TL submete protokolu adezaun no instrumentu aseitasaun akordu subsídiu peska ba OMK

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!