DILI, 08 Juñu 2026 (TATOLI)—Ministra Saúde (MS), Elia Amaral, hateten Governu liuhusi Ministériu Saúde kontinua fó prioridade bá rekursu umanu iha setór saúde Timor-Leste, atu garantia kualidade saúde ekuitativu hodi alkansa servisu saúde ho kualidade no reziliente.
“Rekursu umanu nu’udar pilár fundamentál ida hodi ekuitativu alkansa servisu saúde ho kualidade no reziliente, liuhusi ami-nia instituisaun autónomu sira, partikularmente Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSP-TL). Ami reforsa ami-nia mandatu atu fornese formasaun, peskiza, intervensaun saúde públika no servisu laboratóriu referénsia hodi apoia prióridade saúde nasionál sira,” Elia hateten liuhusi diskursu iha ámbitu serimónia abertura ba formasaun ho tema “Prosedimentu husi Kuidadu Saúde Primária”, iha Salaun INSP-TL, iha Komoro, ohin.
Nia hateten, INSP-TL hala’o ona papél estratéjiku ida hodi hakbiit forsa traballu kuidadu saúde nian liuhusi área temátiku sira hanesan servisu klíniku no diagnóstiku, saúde públika, lideransa no jestaun saúde.
“Iha tinan hirak nia laran, ami halo ona progresu signifikativu iha dezenvolvimentu abilidade sira husi ami-nia profisionál saúde sira iha munisípiu no unidade saúde hotu-hotu. Iha área saúde públika, Timor-Leste konsege fó formasaun ba profisionál saúde 1000-resin iha área krítiku sira hanesan Programa sira Treinamentu Epidemiolojia iha Kampu (FETP/Epidemiolojia iha Liña-Front); Sistema sira vijilánsia nian; Abordajen sira ne’ebé sensivel ba nutrisaun; Investigasaun kona-ba surtu; Prevensaun no kontrolu ba infesaun sira; Preparasaun no resposta ba emerjénsia,” Elia hateten.
Inisiativa sira-ne’e kontribui maka’as ba hadi’a vijilánsia moras nian, deteksaun lalais no resposta ba ameasa sira saúde públika nian ne’ebé mosu.
Hanesan mós iha área servisu klíniku no diagnóstiku sira, Ministériu Saúde kontinua hametin abilidade sira husi fornesedór kuidadu saúde sira liuhusi programa formasaun sira inklui Apoiu Báziku ba Moris (BLS); Kuidadu Esensiál ba Bebé Foin Moris, Partu Seguru no Kuidadu Obstétriku Emerjénsia; Jestaun Integradu ba Moras Infánsia nian no Abilidade Diagnóstiku sira.
Esforsu sira-ne’e kontribui ona ba rezultadu saúde inan no oan nian ne’ebé di’ak-liu, kapasidade resposta emerjénsia ne’ebé forte-liu no kualidade kuidadu ne’ebé di’ak-liu. Maske iha progresu no rekoñese katak Timor-Leste kontinua hasoru dezafiu barak.
“Hirak-ne’e inklui barreira jeográfika sira-ne’ebé afeta asesu ba servisu saúde ho kualidade, falta profisionál saúde espesializadu sira, distribuisaun la hanesan husi traballadór saúde sira, limitasaun sira iha sistema saúde dijitál sira no nesesidade kontinua ba prosesu foti desizaun sira-ne’ebé metin liu bazeia ba evidénsia,” Elia dehan.
Aleinde ne’e, nia dehan, adisionalmente moras infesiozu sira-ne’ebé mosu, risku saúde nian sira-ne’ebé relasiona ho klima, dezafiu nutrisionál sira no aumentu iha moras la hada’et sira ezije sistema saúde ida-ne’ebé reziliente liu no bazeia ba dadus.
“Iha sentidu ida-ne’e, formasaun ida-ne’ebé fasilita hosi ami-nia parseiru sira husi Arjentina, oportunu no iha valór aas. Ami hein katak programa ida-ne’e sei hametin liután ami-nia forsa traballu saúde nia abilidade iha servisu klíniku no diagnóstiku, intervensaun saúde públika, halibur dadus, Vizualizasaun no interpretasaun dadus no tradusaun evidénsia nian ba polítika no prátika sira,” nia hateten.
Aprende husi esperiénsia Argentina nian, tuir nia, partikularmente iha reforsu sistema saúde públika no formulasaun polítika bazeia ba evidénsia, sei fornese perspetiva importante sira-ne’ebé bele adapta ba kontestu Timor-Leste nian.
Nia reforsa tan, sistema saúde ne’ebé forte presiza la’ós de’it infraestrutura no rekursu umanu, maibé mós profisionál saúde ne’ebé kompetente, motivadu no treinadu ho di’ak ne’ebé iha kapasidade atu transforma informasaun ba asaun no polítika ne’ebé hadi’a ema-nia moris.
Tanba ne’e, investimentu iha formasaun no dezenvolvimentu profisionál sai nafatin sentrál ba Governu (MS) nia ajenda saúde nasionál.
“Ha’u apela ba partisipante hotu-hotu atu partisipa ativamente iha formasaun ida-ne’e, fahe esperiénsia no aproveita didi’ak oportunidade valiozu ida-ne’e hodi hametin koñesimentu no abilidade prátika ba benefísiu ita-nia komunidade no nasaun nian. Ikus liu, ha’u hakarak hato’o ha’u-nia agradesimentu wa’in ba ami-nia formadór, organizadór, parseiru no partisipante hotu-hotu, ba ita-boot sira-nia dedikasaun no kompromisu,” Governante ne’e afirma.
Nia hato’o dezeja susesu boot-liu ba formadór sira, formandu sira no partisipante sira-ne’ebé sei hetan benefísiu husi programa formasaun ne’ebé exelente no signifikativu ida-ne’e.
“Hamutuk, mai ita servisu nafatin hodi hametin Timor-Leste nia sistema saúde no garante moris saudavel liu ba ita-nia povu tomak.” Nia dehan.
Jornalista : Hortêncio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes




