DILI, 04 Jullu 2026 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hato’o sentidu kondolénsia ho laran triste ba falesimentu Padre João Felgueiras ne’ebé iha sesta (01 Jullu 2026) termina ninia peregrinasaun iha mundu ida-ne’e ho idade 105.
Notísia Relevante: Padre João Felgueiras hakotu iis ho idade 105
Iha pájina ofisiál facebook, Xefe Estadu ne’e hateten ohin Repúblika Demokrátika Timor-Leste fó despedida ba figura esepsionál ida iha Timor-Leste nia istória kontemporánea, ema ida-ne’ebé nia moris dedika tomak ba serbisu ema seluk nian, ba edukasaun, ba dignidade umana, no ba konstrusaun identidade nasionál.
Nia dehan, Padre João Felgueiras, misionáriu kongresaun Jesus nian to’o iha Timor-Leste iha tinan 1971 no hela iha ne’e durante meiu sékulu liu, sai prezensa konstante, nonook iha jerasaun timoroan sira-nia moris.
“Iha tempu ne’ebé lian Portugés hetan bandu no ita-nia povu nia identidade kulturál iha ameasa boot nia-laran, Padre Felgueiras hili atu hamriik hamutuk ho povu Timór, hodi sente hotu ita-nia terus iha esperansa luta ba ukun an,” Ramos-Horta hateten.
Tuir Xefe Estadu, Padre Felgueiras nu’udar Edukadór ida ne’ebé la kolen, nia dedika nia moris ba dezenvolvimentu joven sira-nian, promosaun lian portugés, no kriasaun espasu sira ba aprendizajen no dignidade umana liuliu Eskola Amigos de Jesus, projetu ida-ne’ebé enkarna ninia kompromisu duravel ba edukasaun nu’udar instrumentu liberdade no transformasaun sosiál nian.
Notísia Relevante: PR Marcelo kondekora Ordem de Camões ba Padre João Felgueiras
Durante tinan barak nia-laran, Estadu Timor-Leste no komunidade internasionál rekoñese tebes ninia kontribuisaun esepsionál; nia hetan distinsaun oioin inklui Insígnia da Ordem de Timor-Leste nian no Grã-Crúz da Ordem de Camões, inklui onra sira seluk ne’ebé reflete impaktu kle’an husi ninia misaun.
“Ba ha’u pesoalmente, Padre João Felgueiras sempre liu fali misionáriu ka edukadór ida. Nia mak belun ida ne’ebé kle’ur ona, konselleiru ida-ne’ebé kalma no prezensa ida-ne’ebé inspiradór. Ha’u hanoin hikas ho emosaun kle’an vizita oioin ne’ebé ha’u halo ba nia iha Dili, nune’e mós momentu sira enkontru nian no diálogu sira maske ho idade avansadu maibé nia mantein nafatin hatudu ksolok no fiar ne’ebé la nakdoko, dedika nafatin ba povu timoroan nia moris-di’ak,” nia dehan.
Iha okaziaun públika oioin, Ramos-Horta iha oportunidade atu rekoñese nia nu’udar “Profeta Edukasaun no Solidariedade” loloos, ema ida ne’ebé maske iha períodu susar liu iha Timor-Leste nia istória, nunka abandona Timor-Leste no nunka para atu fiar iha povu nia futuru.
Ramos-Horta hateten, maske nia laiha ona maibé ninia legadu moris nafatin la’ós de’it iha instituisaun sira-ne’ebé nia tulun harii maibé liuliu iha jerasaun ema timoroan sira-ne’ebé nia eduka, inspira no orienta ho dedikasaun no domin durante liu dékada lima.
Iha tempu triste no lutu nasionál ida-ne’e, hato’o kondolénsia no solidariedade kle’an liu Estadu Timór nian ba Kongresaun ka Sosiedade Jezús nian, ba família iha Portugál, ba komunidade edukativa sira-ne’ebé nia harii no ba sira hotu ne’ebé koñese nia pesoalmente.
Ho nune’e, nia dehan, atu padre ninia ezemplu moris ne’ebé define husi kompromisu no serbisu sai nafatin referénsia ida-ne’ebé dura ba jerasaun agora no aban-bainrua Timor-Leste nian.
“Deskansa ho hakmatek, doben Padre João Felgueiras. Povu Timor sei la haluha ita-nia naran no legadu sira,” Ramos-Horta hateten.
Notísia Relevante: Papa Francisco hasoru malu ho padre Jesuita sira iha Timor-Leste
Jornalista : Arminda Fonseca
Editór : Cancio Ximenes




