DILI, 26 Maiu 2026 (TATOLI) — Diretór Ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL), Cesário da Silva, husu ba Governu, liuhosi Ministériu Justisa, atu koloka intérprete lian jestuál iha tribunal sira hodi fasilita asesu justisa ba ema ho defisiénsia (EhD), liu-liu ba ema ho defisiénsia tilun, bainhira sira presiza halo deklarasaun iha tribunál.
Cesário hateten katak prezensa intérprete lian jestuál iha tribunál importante tebes atu ajuda ema ho defisiénsia tilun bele komunika ho klaru durante prosesu legál.
“ADTL husu ba Governu liu husi Ministériu Justisa atu koloka ema ho lian jestuál iha tribunal hodi ajuda tradusaun ba EhD, liu-liu ba ema ho defisiénsia tilun bainhira sira hasoru akuzasaun ruma ka presiza halo deklarasaun iha tribunál,” Cesário da Silva hateten ba jornalista TATOLI iha nia knaar fatin, Mascarenhas, Dili.
Nia esplika katak falta intérprete lian jestuál iha tribunál sai dezafiu boot bainhira ema ho defisiénsia tilun envolve iha kazu legál ruma. Situasaun ida-ne’e, tuir nia, bele difikulta parte hotu atu komprende deklarasaun sira no afeta prosesu foti desizaun iha tribunál.
“Durante ne’e ami observa katak seidauk iha kolokasaun intérprete lian jestuál iha tribunál sira. Ida-ne’e importante atu ajuda juiz no advogadu sira komprende saida mak ema ho defisiénsia tilun deklara atu nune’e bele foti desizaun ne’ebé loos no justu,” nia dehan.
Cesário mos enfatiza katak karik Governu presiza rekursu umanu iha área ne’e, ADTL prontu kolabora.
Nia hateten organizasaun ne’e atualmente servisu hamutuk ho Klube Defisiénsia Tilun Timor-Leste (KDTTL) no iha disponibilidade atu apoiu Governu ho servisu intérprete lian jestuál.
“Dadaun ne’e ami iha ema nain 11 ne’ebé bele halo servisu lian jestuál. Ami prontu atu oferese apoiu ba Governu hodi hadia servisu iha instituisaun sira, inklui tribunál, atu asegura ema ho defisiénsia sira nia direitu iha Timor-Leste,” nia hateten.
Lian jestuál, ka lian sinál, mak sistema komunikasaun vizuál no espasiál ida ne’ebé uza jestu, movimentu liman no espresaun oin hodi transmite ideia, sentimentu no informasaun. Komunidade ema ho defisiénsia tilun mak barak liu uza lian ida-ne’e iha sira-nia komunikasaun loroloron.
Maski uza jestu no sinál, lian jestuál la’ós de’it jestu baibain, maibé lian ida ne’ebé iha estrutura no gramátika rasik, hanesan lian ko’alia sira seluk.
Jornalista: Camilio de Sousa
Editór: Filomeno Martins





