DILI, 28 Janeiru 2025 (TATOLI) – Diretór Ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL), Cesário da Silva hatete, Ema ho Defisiénsia (EhD), iha tinan ne’e, hamutuk besik 30 mak asesu ba Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) liuhusi rejime espesiál.
Cesário dehan, ADTL servisu hamutuk ho Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) hodi hare’e ba ema ho defisiénsia atu asesu ba rejime espesiál, ho objetivu kontinua sira-nia estudu iha ensinu superiór.
“ADTL iha parseiru rasik ho Ministériu Ensinu Superiór, ne’ebé ita agradese ba Ministériu ensinu superiór tanba hahú introdús prosesu sira ne’ebé atu empodera partisipasaun ema ho defisiénsia hodi asesu ba ensinu superiór, tan ne’e mak ita iha rejime espesiál ba ema ho defisiénsia, tinan-tinan ADTL halo nia papel hodi rekolla dadus ema ho defisiénsia hodi fó ba ministériu ensinu superiór atu bele asesu ba ensinu superiór liuhusi rejime espesiál. Tanba ne’e iha tinan ida-ne’e ita iha ema kuaze na’in 30 mak liuhusi rejime espesiál, atu asesu ba UNTL, ne’ebé sira halo hotu ona teste, hein de’it rezultadu”, Dretór Ezekutivu ADTL, hatete iha knaar fatin, Mascarinhas, tersa ne’e.
Diretór dehan, buat di’ak ne’ebé Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura hahú implementa mak fó liberdade ba EhD sira atu hili área ne’ebé sira hakarak foti.
“Buat di’ak ne’ebé Ministériu Ensinu Superiór hahú halo mudansa mak iha ona livre opsaun, ema ho defisiénsia mai bele hili área saida de’it iha UNTL, bele teste hodi hodi kontinua eskola, entaun ida-ne’e buat di’ak ne’ebé Ministériu hahú halo ona”, nia informa.
Nia iha esperansa katak ba futuru mak Ministériu Ensinu Superiór kontinua hanesan ne’e universidade sira mós hahú buka maneira sira atu mellora kondisaun sira iha universidade.
“Tanba ema ho defisiénsia mai ho kondisaun diferente, nune’e universidade presiza planu hodi mellora nia kondisaun hanesan asesibilidade, ema ho defisiénsia tilun no matan bele asesu ho di’ak ho independente no sira bele asesu hanesan ho estudante sira la defisiénsia”, nia dehan.
ADTL nia akompañamentu ba ema ho defisiénsia asesu ba edukasaun nia difikuldade mak, laiha ema oinsá atu tulun sira iha prosesu aprendizajen.
“Ita-nia difikuldade ida mak oinsá tulun sira bele asesu ho independente iha universidade, ezemplu asesibilidade iha UNTL rasik no kolega sira problema tilun presiza ema akompaña, agora ema ida lori nia asisténsia ba akompaña sira, loloos instituisaun presiza kria duni kondisaun ida-ne’e, tanba ne’e mak rekomenda ba instituisaun ba difikuldade ne’ebé maluk sira iha ne’e koko ona atu buka resposta sira, tulun sira bele asesu ho di’ak liu-liu atu bele hetan matéria sira tanba sira presiza tradusaun jestuál no sira presiza letra Brille’’, nia informa.
Tinan kotuk, EhD 25 mak asesu ba UNTL liuhusi rejime espesiál, iha departamentu dezenvolvimentu komunitáriu espesiál ba departamentu iha inkluzaun komunitáriu sosiál (ICS).
Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) José Honório, hatete EhD asesu ba ensinu superiór ne’e importante tanba iha barak ne’ebé mak matenek. Ema hotu iha direitu hanesan, labele husik ema ida iha kotuk, tanba EhD balun iha kapasidade liu ema la defisiénsia sira.
“Ema ho defisiénsia asesu ba edukasaun ne’e importante mós, asesu ba universidade ne’e importante. Ita labele hatete ema ho defisiénsia la matenek, sira balun ne’e matenek tebes. Ne’ebé sira iha liberdade tomak atu asesu ba kursu sira iha ensinu superiór”, ministru katak.
Nia hatutan, kursu ida iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), ne’ebé fó livre ba ema ho defisiénsia atu asesu edukasaun iha ne’ebá. Iha UNTL ne’e iha departamentu dezenvolvimentu komunitáriu ida ne’ebé foku ba ema ho defisiénsia sira, entaun sira bele ba asesu iha ne’ebá, sira iha liberdade tomak atu asesu ba kursu referidu, tanba iha ne’ebá di’ak tebes no sira lubuk ne’ebé mak gradua ona”, nia konklui.
Jornalista: Osória Marques
Editór : Zezito Silva





