iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Kandidatu admitidu bolsa kandidatu hein xamada husi ME ba kolokasaun

Kandidatu admitidu bolsa kandidatu hein xamada husi ME ba kolokasaun

Diretora Nasionál Rekursu Umanu iha ME, Anita Tavares de Jesus. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 19 agostu 2024 (TATOLI)—Kandidatu admitidu husi programa rekrutamentu bolsa kandidatu ba faze daruak daudaun ne’e hein xamada husi Ministériu Edukasaun (ME).

“Hanesan sosiedade tomak hatene bolsa kandidatu ne’e nu’udar lista ida-neʼebé sei uza hodi taka vaga nu’udar profesór iha eskola públika sira. Tanba ne’e, kandidatu bolsa hotu-hotu la garante sei tama kedas hanesan dosente karreira, maibé tenke hein xamada husi Ministériu Edukasaun. Kandidatu admitidu tenke hein xamada bazeia ba seriasaun ne’ebé determina, atu halo seriasaun ne’e haree ba kritéria hanesan nota husi teste eskrita, sexu no data moris,” Diretora Rekursu Umanu iha ME, Anita Tavares, hateten liuhusi konferénsia imprensa, iha salaun ME, Vila-Verde, segunda ne’e.

Aleinde ne’e, ME tenke uza orden iha bolsa kandidatu ne’e hodi halo xamada atu labele haksoit liu kandidatu ida ba seluk. Hafoin publika lista provizóriu, ME hetan reklamasaun balun neʼebé lori impaktu ba lista tuir ninia seriesaun.

Tanba ne’e, ME husu ba kandidatu sira atu haree didi’ak sira-nia dadus ne’ebé públika iha bolsa, liu-liu loron moris no sexu hodi garante katak laiha fallansu.

Notísia relevante : Aplikante 2.442 pasa iha teste bolsa kandidatu profesór faze daruak

Anita Tavares dehan, ME hahú halo xamada no halo kolokasaun iha eskola sira tuir kuadru pesoál ba eskola públiku bainhira Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus omologa ba lista kandidatu admitidu ne’e.

“Iha maiu 2024 durante konkursu ba dahuluk Komisaun Funsaun Públika (KFP) aprova ona vaga 953 no iha maiu kompleta ona vaga 448 no sei restu 505. Hanesan ne’e sira ne’ebé ranking 1 to’o 505 sei hetan xamada iha semana ne’e nia laran, sira seluk espera katak sei hetan xamada iha setembru depois formaliza vaga tan. Nune’e, Ministériu Edukasaun sei espera formaliza vaga 1.200 tan iha fulan-gostu,” Diretora relata.

Tuir prosesu, ME tenke identifika vaga iha kuadru pesoál husi eskola públika nomós halo pedidu fundamentadu ba KFP, nune’e bainhira aprova mak ME sei halo xamada.

“Ministériu Edukasaun sei koko tau kandidatu ba munisípiu tuir sira-nia preferénsia maibé ami labele garante. Dosente karreira tenke prontu hanorin iha eskola iha ne’ebé de’it. Eskola mak nu’udar servisu públiku neʼebé besik liu komunidade ho nune’e eskola sira iha komunidade nia le’et, inklui área remota, muitu remotas no extremamente remota,” nia tenik.

ME klarifika katak rekrutamentu profesór liuhusi bolsa kandidatu ne’e atu hatán ba nesesidade eskola la’ós hodi hatản ba kandidatu nia hakarak atu serbisu iha ne’ebé, maibé desizaun husi ME.

“Hanesan bainhira bá serbisu iha rai-li’ur, hetan kolokasaun tuir nesesidade atu serbisu iha eskola iha rai-laran mós hetan kolokasaun tuir nesesidade. Ministériu Edukasaun sei koloka iha eskola espesífiku ida sentrál ka filiál tuir rede eskolár. Ministériu la’ós entrega ba munisipál hodi koloka iha eskola ida no halo movimentasaun la tuir regra,” Diretora katak.

Kandidatu neʼebé koloka iha eskola ida no nia rasik muda ba eskola seluk sei hetan disiplina no bele lakon ninia serbisu. Diretór Eskola ne’ebé muda profesór sira husi eskola ida la tuir vaga iha kuadru pesoál sei hetan mós disiplina no bele lakon ninia pozisaun nu’udar Diretór.

“Rekursu Umanu ho apoiu husi inspesaun sei monitora kolokasaun tuir desizaun Ministra Edukasaun. Prosesu atu garante eskola sira iha númeru dosente ne’ebé nesesáriu la’ós fásil haree katak kobre eskola 2.000 iha teritóriu tomak esforsu husi Ministériu Edukasaun atu halo prosesu iha bazeia ba bolsa kandidatu espera sei hatán ba nesesidade sira husi eskola,” nia dehan.

Antes ne’e, kandidatu admitidu 2.442 maibé ida esklui tanba idade kuaze 58. Nune’e, ME elemina tanba regra ne’ebé iha konkursu ne’e kandidatu sira nia idade labele liu 52 ba leten.

“Tanba ne’e mak ami elemina maibé ami halo ona kontaktu ho kandidatu ne’e, no nia mós rekoñese no konkorda ho desizaun ne’ebé ami foti ba nia,” Diretór salienta.

Laiha manipulasaun ba lista finál

Iha biban hanesan, Asesór jurídiku, klarifika katak laiha manipulasaun ba lista finál provizóriu no ida-ne’e konsidera kumpre hela prosedimentu legál no regulamentu konkursu bolsa kandidatu.

“Gabinete jurídiku konklui katak konkursu bolsa kandidatu kumpre legalidade hotu ne’ebé ezije. Tuir diploma ministeriál konkursu ba bolsa kandidatu ninia funsionamentu hanesan ne’e, bolsa kandidatu ne’e hanesan lista rezerva bainhira kandidatu ida ne’ebé tuir ona teste ne’ebé ho valór 60 to’o iha valór ne’ebé boot liu sira hotu sei tama iha lista espera ne’ebé ita bolu bolsa kandidatu, bainhira atu halo kolokasaun inisial ita identifika tuir kuadru pesoál ne’ebé iha. Entaun ita sei halo xamada ba sira tuir nesesidade ne’ebé eskola iha, tanba ne’e ita sei koloka fazeadamente,” nia tenik.

Kona-ba kandidatu admitidu ne’ebé balun laiha esperiénsia sei hetan formasaun husi Institutu Nasionál Formasaun Dosente no Profissionál Edukasaun (INFORDEPE).

“Tuir ita-nia dekretu-lei ne’ebé trata kona-ba estatutu kargu dosente iha modalidade formasaun ida ba sira ne’ebé ita bolu formasaun prepara. Tanba ne’e Ministériu Edukasaun sei serbisu hamutuk ho INFORDEPE hodi identifika sira ne’ebé foin tama iha karreira dosente hodi fó formasaun preparatória ba sira atu sira iha koñesimentu ka familiariza ho sira-nia funsaun ho karreira dosente ne’e rasik,” Asesór katak.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!