DILI, 26 Juñu 2025 (TATOLI) – Organizasaun Klibur Sobrevivente Feto Vítima Tortura ‘PIRILAMPU’ deklara sira-nia ezisténsia hanesan organizasaun ida ne’ebé foka liubá apoia feto sira ne’ebé hetan torturasaun ka violasaun seksuál iha tempu funu hahú husi 1974-1999.
Organizasaun ne’e deklara sira-nia ezisténsia ohin, tanba haree ba data 26 Juñu nu’udar Loron Internasionál Apoia ba Vítima Tortura nian.
Prezidente Organizasaun PIRILAMPU, Maria Isabel da Silva, hateten grupu ne’e iha misaun prinsipál tolu mak hanesan hakarak lolo-liman ba feto vítima ka sobrevivente seksuál sira, hodi tulun sira asesu ba asisténsia sosiál, legál no ekonomia.
Hakarak hakbiit ka empodera feto vítima ba tortura seksuál sira iha tempu pasadu, tantu psikolójika komu sosioekonómika hodi bele sai sidadaun ida ne’ebe forte no independente.
Misaun ikus mak hakarak advoga vítima ka sobrevivente feto sira ne’ebé lian-la’ek hodi bele hetan rekoñesimentu ka atensaun husi Estadu ka Governu.
Tuir nia, durante ne’e iha ona organizasaun barak mak eziste hodi haree ba asuntu vítima ka sobrevivente feto sira, maibé organizasaun sira ne’e haree ba kestaun jerál de’it, nune’e PIRILAMPU mai hodi foka ba feto no labarik sira ne’ebé sai vítima ba torturasaun seksuál iha tempu pasadu atu hetan rekoñesimentu.
“Maski iha pasadu ami iha estatutu [hanesan vítima] tortura seksuál, maibé ida-ne’e la’ós ami-nia hakarak. Ne’e konsekuénsia funu ita hakarak ukun-an. Ho ida-ne’e mak ami hamutuk husu Estadu tenke iha rekoñesimentu ba ami feto sobrevivente sira, la’ós [fó] osan-mean ka mutin, maibé iha netik sertifikadu ba ami-nia kontribuisaun ba luta”, Maria Isabel hateten iha Balide, ohin.
Nia dehan, PIRILAMPU hakarak kontinua luta ba feto sobrevivente sira-nia direitu tanba feto no mane iha direitu hanesan no Estadu mós hateten katak labele husik ema ida iha kotuk.
Ezisténsia organizasaun ne’e atu buka tuir feto-maluk ne’ebé sai vítima ba torturasaun seksuál iha tempu funu ho nia oan sira. Sira la mesak maibé iha ona grupu PIRILAMPU ne’ebé sei hamutuk ho sira.
“Durante ne’e dehan mane de’it mak luta ba ukun-an, hetan kompensasaun oioin, maibé ami feto ne’ebé sai vítima ba luta ne’e seidauk hetan rekoñesimentu ka temi netik ami-nia naran iha nasaun ne’e”, nia lamenta.
Tuir prezidente ne’e, independénsia ne’ebé agora ema hotu goza ne’e nu’udar rezultadu husi luta populár povu maubere no sakrifísiu ema barak nu’udar vítima ba violasaun direitu umanu oioin, inklui feto sira ne’ebé torturada tantu fíziku, psikolójiku komu seksuál.
Nia subliña katak PIRILAMPU eziste, tanba durante ne’e estigma barak mak feto vítima sira hetan no ida-ne’e nu’udar atu violasaun direitu umanu foun iha Timor-Leste no vítima feto tortura seksuál barak husi tempu uluk ho sira-nin oan sira seidauk goza liberdade no independénsia.
“Ami feto vítima tortura seksuál ho oan sira ne’ebé moris husi funu iha tempu pasadu husi munisípiu 12, inklui Oekusi sente naklekar mesak-mesak iha idaidak nia fatin, moris izoladu. Roman lia-loos kona-ba ami-nia sakrifisiu ema sei la hatene no la komprende”, dehan.
Nune’e, iha nesesidade atu sobrevivente feto tortura seksuál husi tempu pasadu iha munisípiu 12 inklui Oekusi persiza hamutuk no ho tulun husi Asosiasaun Chega Ba Ita (ACBIT) no Asia Justice and Rights (AJAR) iha 2022 konsege halibur vítima sira liuhusi atividade oioin no iha 22 Outubru 2022 tulun sira hodi harii Klibur Sobrevivente Feto PIRILAMPU 1974-1999 ka Organizasaun PIRILAMPU.
Prezidente organizaun ne’e dehan esklarese katak vizaun husi Organizasaun PIRILAMPU mak hakarak sosiedade timorense laiha tan ema ruma sai vítima ba violasaun direitu umanu grave, liuliu vítima husi tortura seksuál, tantu asédiu seksuál, abuzu seksuál, violasaun seksuál komu kaben obrigatóriu.
Nia salienta katak liuhusi prosesu naruk ho parte Notariadu Ministeriu Justisa maka fundadór sira husi munisípiu 12, inklui Oekusi sei selebra aban asinatura ba sertidaun rejistu organizasaun ne’e. Ho rejistu ne’e, Organizasaun PIRILAMPU sei hetan identidade legál husi Estadu.
Nia esplika razaun hili naran PIRILAMPU ne’e tanba iha roman ki’ik hakarak iha nakukun laran ne’ebé halibur hamutuk hodi bele sai naroman boot atu leno dalan ba “ami-sira ne’ebé marjinalizadu no diskriminadu hodi la’o ba justisa”.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





