DILI, (TATOLI) – Ohin loron Timor-Leste mós afeta ba alterasaun klimátika, ho apoiu Food and Agriculture Organization (FAO) sei habelar no konsolida servisu balun kona-ba sistema avizu antesipada.
Ajuda ne’ebé FAO sei fó durante tinan lima ou neen nia laran, orsamentu husi kontribuisaun parseiru dezenvolvimentu ne’ebé entrega ba FAO mak sei implementa.
Ministru Estadu, Koordenadór asuntu Ekonómiku no Ministru Agrikultura no Peska, Estanislau Aleixo da Silva esplika, sistema ne’e atu haree alterasaun klimátika mak iha bailoro naruk no udan boot, oinsá intervesaun agrikultura nian para fó garantia katak produsaun familiár bele prodús ai-han sufisiente no hahán ne’ebé ajuda agrikultór sira labele dependente liubá hola.
“Tanba sira-nia kbiit hola sasán mós susar no ita-nia agrikultura familiár mós boot, depois nia impaktu ba animál sira, ai-parapa, mota, oinsá?”,katak.
Ho ajuda husi FAO nian sei fó mós treinamentu ba agrikultór sira bainhira iha tempu difisil sira saida mak presiza halo.
“Se ita hanoin katak bailoro sei naruk entaun ita atu kuda batar ka hare. Se kuda hare entaun variedade saida, ida ne’ebé moris naruk ka natoon de’it depois bele ku’a ona no batar ida ne’ebé?”, ministru haktenik foin lalais ne’e.
Iha loron 11 fulan-abríl tinan 2017, ministru Estanislau hato’o ona ba Konsellu Ministru konteúdu husi akordu ne’ebé asina ho Organizasaun Nasoins Unidas nian ba Alimentasaun no Agrikultura FAO Timor-Leste kona-ba reforsu reziliénsia nian ba komunidade sira ne’ebé hasoru bailoro-naruk.
Rezila ne’e halo parte hakbiit-an hodi enfrenta situasaun difisil mai husi mudansa klimátika no FAO sei ajuda estabelese avizu antesipada no importante tebes tanba sei haree ba udan been monu.
“Monu loron hira, ezemplu udan ne’e monu iha Bekora depois Komoro laudan entaun iha buat ruma. Ita haree ba distribuisaun udan nian ne’e iha fulan tolu nia laran no semana balun laudan entaun ida ne’e halo sasán sira kuda boot tiha mate fali. Ne’e mak sistema avizu antesipade kuandu iha posibiliodade akontese hanesan ne’e, saida mak ita atu kuda no medida saida mak ita tenke hola para hahán sira ne’ebé ita kolleta ne’e rai depois labele estraga”.
Sistema ne’e sei fó ba tékniku sira no iha mós sistema ida ne’ebé hatama dadus no medida saida mak tenke halo hodi enfrenta situasaun sira ne’e.
Jornalista: Maria Auxiliadora
Editora: Rita Almeida