iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, EDUKASAUN, MUNISÍPIU

Negósiu Ki’ik-Médiu iha TL Sei Falta Planu

Negósiu Ki’ik-Médiu iha TL Sei Falta Planu

Ilustrasaun

DILI (TATOLI)-Asesór organizasaun Market Development Facility, programa setór privadu, Manuel Soares konsidera katak negósiu ki’ik ho médiu ne’ebé barak hala’o mós husi timoroan sira iha Timor-Leste (TL) sei falta planu negósiu.

“Entaun difisil tebes ba sira atu hetan negósiu ne’ebé sustentável,” akresenta asesór Manuel Soares, iha Kampus Resende, Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Tersa (05/12).

Nia observa, negósiu sira maioria iha Timor-Leste, husi ki’ik no médiu sira. Bainhira sira-nia envolvimentu iha negósiu ki’ik ne’e di’ak tanba sira prontu atu foti risku, maibé problema ne’ebé mak sira hasoru mak sira menus koñesimentu kona-ba oinsá halo negósiu.

“Sira rasik mós iha problema atu asesu ba kapitál hanesan osan atu bele hahú negósiu,” asesór ne’e tenik.

Dala ruma negosiante ki’ik ho médiu sira atu asesu ba banku mós dala ruma kritériu barak la halimar no kritériu sira ne’e la’ós akontese rasik de’it maibé kritériu sira ne’e ema halo bazeia regulamentu.

Bainhira atu asesu kapitál, sira labele hetan tanba kritériu sira ne’ebé ema aplika sira rasik la iha koñesimentu kona-ba ida ne’e.

Nó mós juros eh interest rate ne’ebé banku fó mós sei aas tebes entaun kapasidade atu selu fali difisil tebes.

Diretór Nasionál Kontabilidade, Ministériu Planu no Finansa, Ernesto da Conceição Silva akrasenta katak agora daudaun ita-nia governu implementa cash basis atu bele prosesa, nu’udar kontabilista, tranzasaun reseita, despeza durante tinan ida nia laran.

“Lala’ok sira ne’e mak ha’u partilla ba akademista sira,” alumni UNTL ne’e relata tuir hodi konklui.

(Jornalista: Rafy Belo)

(Editór : Manuel Pinto)

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!