DILI, (TATOLI) – Akadémiku husi DIT (Dili Institute of Technology), Vital Nascimento Bareto, sujere ba governu atu rejista tais iha Organizasaun Nasaun Unida ba Edukasaun, Siénsia no Kultura (UNESCO-sigla inglés) hodi konsidera nu’udar patrimóniu mundiál no Estadu ho povu Timor-Leste nian.
“Se ita hakarak sai hanesan identidade i depois identidade ne’ebé mak sai hanesan paten ona ema seluk labele claim (reinvindika), tanba ne’e lais liu di’ak liután lori ona ba UNSECO hodi rejista no sai hanesan Timór nian”, sujere Vital Nascimento Bareto liuhusi entevista ho Ajénsia TATOLI iha kampus DIT, Aimeti laran-Manleu, ohin.
Tuir nia Timor-Leste tenke rejista lalais tais iha UNESCO tanba konsidera katak nasaun viziñu, Timor osidentál mós iha Tais maibé diferente de’it mak iha nia motivu.
“Se lae, nasaun viziñu bele foti lalais. Ha’u haree katak iha kultura balun ema seluk adota depois ema ba rejista ona UNESCO. Tanba ne’e mak governu tenke lalais ona para ba rejista iha UNESCO”, afirma.
Nia mós hateten molok atu internasionaliza tais, ne’ebé reprezenta mós ita-nia identidade nu’udar timoroan, ita mós tenke nasionaliza uluk. Katak, funsionáriu sira iha repartisaun públika sira mós tenke promove tais iha sira-nia vestuáriu ofisiál ka uniforme sira balun.
“Instituisaun hothotu ne’e obrigatóriu, loron serbisu ida, tenke uza tais, hodi nune’e para tais ne’e bele dehan katak jerasaun ba jerasaun, purezemplu; ba instituisaun sira, sira hatene, sira bele toman ona ho ida ne’e (hatais tais-red). Depois ema internasionál sira mai mós hateten ida ne’e mak Timór”, akresenta.
“Tanba ne’e mak tenke lalais, se lae, ema balun bele foti”, nia fó razaun hodi konklui. Notísia relevante, klik: http://www.tatoli.tl/2017/04/governu-sei-kria-diploma-konjunta-hodi-rekonese-tais/
http://www.tatoli.tl/2017/03/timor-leste-sei-rejistu-tais-ba-unesco/
http://www.tatoli.tl/2017/03/mkia-lansa-website-kona-ba-tais-timor-leste/
Jornalista: Rafy Belo
Editora: Rita Almeida