DILI, 10 outubru 2019 (TATOLI)-Estudante na´in 146 husi Fakuldade Siénsia Sosiál (FSS), Universidade Nasionál Timor Lorosa´e (UNTL) hahú estájiu sosiál iha komunidade sira-nia leet tuir pilár akadémiku nian Estuda, Peskiza no Dedikasaun ba Komunidade.
Estudante sira ne´e kompostu husi departamentu neen iha FSS hanesan Departamentu Polítika Públika, Relasaun Internasionál, Administrasaun Públika, Dezenvolvimentu Komunitáriu, Komunikasaun Sosiál no Siénsia Polítika.
Vise-Dekanu Asuntu Akadémiku FSS, Januario de Correia hateten, atividade estajiu ne’e nu´udar programa integradu kurríkulu fakuldade nian ne’ebé ejize estudante sira atu responde imediata nesesidade komunidade sira nian iha baze.
“Antes ne’e ami orienta ona estudante sira liuhusi formasaun atu foka liubá atividade sira ne’ebé mak bazea ba nesesidade komunidade sira nian maibé programa ka planu ne’e tenke integradu ka halo hamutuk,” hateten Vise-Dekanu, Januario de Correia ba Ajénsia TATOLI iha kampus FSS, Caicoli, tersa (08/10/2019).
Akadémiku Januario de Correia esplika, estájiu sosiál nu´udar parte integradu husi kurríkulu kada departementu. Tanba ne’e, atividade estajiu ne’e atu kompleta malu;Purezemplu suku ida labele atualiza ninia dadus formál entaun ho prezensa estudante sira nian bele ajuda halo kompleta inklui estudante sira bele aprende tan buat foun husi komunidade sira.
Tanba ne’e durante fulan rua, hahú husi 8 outubru to’o 8 dezembru 2019 ne´e ita espera sira bele prodús rezultadu atu nune’e bele ajuda sira iha prosesu hakerek relatóriu,” tenik nia.
Vise-Dekanu ne’e afirma katak prosesu estajiu ne’e atu lori estudante sira atu aprende buat barak ho komunidade sira. Karik iha buat foun ruma estudante sira nunka hasoru sira bele adapta aan ho ambiente hodi bele familiariza aan di´ak liután.
Problema barak liu iha baze mak difisil ho bee mos dala batak tenke lao kilo 1 ka liu atu hetan bee moos ida ne’e mak atu ejizi estudante sira-nia pasénsia atu hamutuk rezolve problema sira ne’e. “Ne’e duni husi fulan rua ne’e fakuldade hein sira nia relatóriu bazeia ba matadalan ne’ebé establese ona”.
Vise-Dekanu, Januario Correia esplika tan modelu estajiu kada departamentu lahanesan maibé ninia attividade ne’e tanba ezijénsia kurríkulu ne’ebé estabelese ona iha 2014 to’o agora seidauk iha revizaun. “Ita hatene kada departementu iha diferensa ho modelu ezersísiu maibé intensaun ida de’it orienta sira atu ultrapasa fulan rua ne’e ho diak”.
“Tanba fakuldade prepara ona dosente na´in hitu ne’ebé sei akompaña sira iha prosesu hakerek relatóriu finál. Hanesan vise dekanu fiar katak 146 ne’e sei nafatin isin diak hodi kontinua kompleta estajiu ne’e,” akresenta profesór universitáriu ne´e.
Januariu informa katak aprosimasaun ne’ebé fakuldade halo ona ho autoridade suku sira bele fasilita di´ak liután estudante sira. Suku tolu iha Postu Administrativu Laga mak hanesan Suku Binagua, Samalari no Saelari. Postu administrativu Atauru suku Maumeta Vila no Postu Administrativu Balibo Suku Batugade no suku Leohitu no Postu Administrativu Maliana, Suku Memo.
Jornalista: Tomé Amado
Editór : Rafy Belo