iklan

INTERNASIONÁL

Labarik Millaun 40 Lakon sira-nia Edukasaun Tanba COVID-19

Labarik Millaun 40 Lakon sira-nia Edukasaun Tanba COVID-19

Imajen hosi UNICEF.

DILI, 22 jullu 2020 (TATOLI) – Tuir publikasaun Fundu Nasaun Unida ba labarik (UNICEF, sigla inglés) haktuir labarik millaun 40 iha mundu lakon ona sira-nia edukasaun infantíl iha sira-nia idade krítiku pre-eskolár, tanba fasilidade sira kuidadu no edukasaun infantíl taka.

“Pandemia COVID-19 impede labarik sira hahú hikas edukasaun ho maneira di’ak”, dehan Diretora Ezekutiva UNICEF, Henrietta Fore, liuhosi nota komunikadu ne’ebé Tatoli simu hosi mídia UNICEF iha Dili, ohin.

Nia hatutan tan: “Kuidadu labarik no edukasaun infantíl mak harii baze ba aspetu dezenvolvimentu hotu”.

Tuir relatóriu UNICEF; impaktu husi COVID-19 ba servisu no família-nia moris hatudu bainhira buat hotu taka halo família barak esforsu atu ekilibra kuidadu labarik no servisu hodi hetan saláriu, ho karga disproporsionál ba feto sira ne’ebé, tuir media, gasta dala-tolu liu fali ba kuidadu no servisu domestika liu fali mane sira.

Enseramentu sira mós halo família foun sira hasoru krize iha país sira ho rendimentu media, sira barak mak la hetan ona asesu ba servisu protesaun sira, estimulasaun no nutrisaun iha tempu hanesan, halo sira dezenvolve abilidade sosiál, emosionál no abilidade kognitiva sira.

Antes pandemia COVID-19, la hetan asesu ba meiu sira kuidadu labarik no edukasaun infantíl sira halo inan-aman barak mak husik hela labarik kiik iha fatin la seguru no ambiente la ho estimulasaun iha pontu krítiku dezenvolvimentu ho labarik tinan lima mai kraik millaun 35 liu globalmente husik hela la ho supervizaun ema adultu.

Husi país 166 metade mak oferese ona programa pre-primária gratuita ba pelumenus tinan ida, tuun pursentu 15 de’it entre país sira ho rendimentu kiik.

Labarik kiik barak mak hela de’it iha uma la hetan aprendizajen sedu atu apoia sira-nia nesesidade ba dezenvolvimentu saúde. Iha país ho rendimentu media 54 tuir dadus resente, labarik sira tinan entre tolu ho lima, pursentu 40 la simu emosaun-sosiál no estimulasaun kognitivu husi adultu sira iha sira-nia uma-kain.

Kuidadu labarik mak kuran no opsaun edukasaun infantíl mós halo inan-aman barak, partikularmente inan sira mak servisu iha setór informál, ho la iha eskolla maibé lori ho sira-nia oan ba servisu. Feto Afrika nain sia husi nain 10 no iha Ázia besik hitu husi nain 10 no pasífiku servisu iha setór informál no iha asesu limitadu ba forma protesaun sosiál hotu. Inan-aman barak hetan servisu la-dun di’ak ho saláriu ki’ik kontribui ba siklu interjerasionál moris kiak, sita relatoriu ne’e.

Asesu ba kuidadu infantíl ho kualidade no edukasaun infantíl mak krítiku ba dezenvolvimentu família sira no komunidade sosialmente koesiva. UNICEF halo advokasia ba asesibilidade no kualidade kuidadu infantíl hahú moris kedas to’o labarik tama primeiru anu eskolár.

Rezumu peskiza ne’e hatudu mós matadalan kona-ba oinsá governu sira no empregadór servisu sira bele mellora polítika edukasaun infantíl sira inklui husik labarik hotu hetan asesu ba kuidadu ho kualidade aas, aproriada tuir idade, kustu baratu no asesivel ba sentru kuidadu labarik sira tuir kondisaun família sira-nian.

Tuir matadalan mós hatudu politika amigavel ba família sira inklui: selu nafatin ba aman sira hotu mak lisensa atu la hamosu lakuna ikus mai husi lisensa parental no hahú asesu ba kuidadu labarik; aranju sira ba servisu mak fleksivel ne’ebé rezolve nesesidade inan-aman sira mak servisu; investimentu iha forsa servisu kuidadu infantíl ba sira laos família inklui formasaun; sistema protesaun sosiál sira inklui transferénsia osan ba família sira mak servisu iha servisu la formál.

“Pandemia COVID-19 ne’e kria krize ba kuidadu infantíl globalmente no aat liu-tan. Família sira presiza apoiu husi governu sira no sira-nia empregador servisu sira hodi hasoru tempestade ne’e no salvaguarda sira-nia labarik sira-nia aprendizajen no dezenvolvimentu”. (ki)

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!