iklan

OPINIAUN

Edukasaun saúde reprodutiva no foinsa’e iha vida reprodusaun

Edukasaun saúde reprodutiva no foinsa’e iha vida reprodusaun

Memensio Sequeira Freitas.

(Meiu ida atu evita no halakon inan isin-rua sedu, abortu no kazu soe bebé iha Timor-Leste)

Hosi: Memensio Sequeira Freitas*)

Daudaun ne’e, públiku tomak iha rai ida-ne’e preokupadu ho kazu inan isin-rua sedu, kazu abortu no kazu soe bebé ne’ebé sai tiha fali hanesan aktu rutina no planeadu. Kada kazu ruma ne’ebé akontese, liuliu bainhira iha kazu soe bebé ka abortu, depois soe iha fatin públiku ruma, ema sempre fó reasaun oin-oin hasoru aktu sira hanesan ne’e. Reasaun barak liu mak ko’alia aat autór sira ba kazu ne’e, insulta, fó malisan no selu-seluk tan. Reasaun balun fali lamentável hodi buka dalan oin-oin oinsá mak bele rezolve ka hamenus ou se bele halakon tiha hahalok iresponsabilidade sira hanesan ne’e.

Dala barak mós ema fó sala ba família, katak família mós mak kontribui ba kazu sira hanesan ne’e. Ba ha’u, lamentasaun sira hanesan ne’e la’ós sala tanba família duni mak sai fatin ba edukasaun morál atu oinsá leno oan sira-nia dalan iha sosiedade ida-nia laran. Dala barak família sira komu preokupadu demais ho “Luta ba Moris”, haluha tiha sira-nia papel hodi eduka oan sira, inklui orienta no eduka oan sira hodi koñese saúde reprodutiva. Inan-aman sira dala barak bandu de’it atu oan sira labele envolve aan iha ransu livre (pergaulan bebas), maibé talvéz nunka fó razaun tanba sá oan sira labele envolve aan iha pergaulan bebas ida-ne’e.

Ha’u fiar katak família barak iha ita-nia rain nunka tau atensaun ba oan sira kona-ba saúde reprodutiva no oinsá mak labarik foin sa’e ida bele utiliza ninia tempu produtividade ida-ne’e iha vida reprodusaun. Buat ne’ebé ejize mak bandu de’it oan sira atu la bele envolve iha ransu livre ka pergaulan bebas sem esplika tanbasá mak oan feto ida labele ransu nia kolega mane ida arbiru ou pelu kontráriu. Katak la esplika impaktu negativu sa’ida de’it mak oan feto ka oan mane ida sei hetan bainhira envolve iha ransu arbiru ne’e rasik. Tanba toman ida bandu de’it ne’e mak azvés dudu foin sa’e sira atu koko rasik iha sira-nia vida. Hosi hakarak koko ida-ne’e mak ikus mai rezulta fali efeitu negativu lubuk ida, inklui isin-rua sedu ne’ebé ikus mai halai ba kazu abortu no soe bebé arbiru iha fatin-fatin.

Artigu ida-ne’e mosu atu esplika uitoan sa’ida mak saúde reprodutiva, importánsia hosi saúde reprodutiva, oinsá siklu reprodutiva hosi feto ka mane no oinsá atu evita isin-rua sedu. Bainhira ema kumprende didi’ak sa’ida mak saúde reprodutiva no siklu reprodutiva mak isin-rua sedu ne’e bele evita sem tenke uza sasan prezervatóriu ruma. No, kuandu ita redúz ona kazu inan isin-rua sedu mak automátikamente kazu abortu no soe bebé mós ita bele halakon. Tuir ha’u-nia haree fatór kauza hosi kazu sira abortu no soe bebé ne’e tanba durante ne’e edukasaun kona-ba saúde reprodutiva la hetan fatin di’ak iha diskusaun sira ka própria edukasaun uma laran ou iha edukasaun formál sira iha ita-nia rain.

Saúde reprodutiva no nia importánsia

Maioria inan-aman sira la motivaduka, laiha korazen atu fó informasaun kona-ba seksualidade no saúde reprodutiva ba nia oan sira ka foinsa’e sira tanba sira ta’uk ka preokupadu, keta halo informasaun hirak ne’e hetok halo foinsa’e sira envolve aan intensiva liután iha relasaun seksuál pré-kazamentu. Afinál, kuandu oan sira hetan edukasaun seksuál no edukasaun saúde reprodutiva hosi inan-aman ka hosi eskola, sira-nia komportamentu seksuál di’ak liu fali kompara ho foinsa’e sira-ne’ebé hetan informasaun refere hosi nia maluk seluk ka hosi mídia sosiál sira. Dala barak, inan-aman sira lakohi fó informasaun kona-ba saúde reprodutiva ba nia oan sira, tanba sira-nia sentimentu moe no tanba mós sira-nia koñesimentu kona-ba saúde reprodutiva ne’ebé menus. Iha Timór, kuandu ita ko’alia kona-ba seksu, ne’e hanesan fali buat “lulik” (proibisaun ka konsideradu sagradu). 

Peskiza balun ne’ebé halo hosi Sybonete research iha tinan 2004 ba foinsa’e sira kona-ba saúde reprodutiva iha Jogyakarta, Indonézia, indika foinsa’e sira-ne’ebé ho idade puberdade (idade ba ema ida ne’ebé adkire ona maturidade seksuál no bele opta ona prokriasaun nian) ho rezultadu hanesan tuir-mai:

  • Foinsa’e sira ne’ebé konkorda katak relasaun seksuál ne’e mosu tanba razaun atu kaben ka hola malu atinje pursentu 72,5 ba mane sira no pursentu 27,9 ba feto sira.
  • Foinsa’e sira ne’ebé konkorda katak relasaun seksuál ne’e nu’udar prova konkreta hosi hadomi malu (bukti cinta) atinje pursentu 71,5 ba mane sira no pursentu 28,5 ba feto sira.
  • Pursentu 86 (86%) hosi foinsa’e sira (mane no feto) ne’ebé tama mós iha sampel peskiza nian la hatene kona-ba saúde reprodutiva no la hatene sa’ida mak puberdade ka idade produtivu.

Hosi dadus iha leten, labarik feto maioria la kumpreende razaun loloos hosi relasaun seksuál no  foinsa’e maioria mós la kumpreende ka la inteira kona-ba saida loos mak idade reprodutiva. Bainhira sira la kumpreende kona-ba idade reprodutiva mak bele kauza sira la kuidadu didi’ak sira-nia aan hodi evita ba relasaun seksuál arbiru. Faridah (2009, p. 4) haktuir seksu livre (free sex), isin rua sedu (gravidez solteira), abortu, abuzu seksuál no pornografia espalla namanas iha foinsa’e sira-nia leet ba momentu ida ne’e.

Fenómena ida-ne’e influensiadu hosi esplorasaun seksuál iha vídeo klip sira, revista balun, televizaun no filme kona-ba ema adultu sira. Aparesimentu filme porno sira iha telefone ka televizaun sira bele fó imajen ba foinsa’e sira katak relasaun seksuál ne’e atividade ne’ebé livremente ema ruma bele hala’o bainhira no iha ne’ebé de’it (kapanLagi.com). Joven sira adota jestu relasaun livre (free sex style) ne’ebé mai hosi buat ne’ebé sira haree iha filme porno sira inklui kestaun relasaun seksuál fora hosi kazamentu nu’udar aktu ida-ne’ebé normál (WorldPress.com).

Edukasaun saúde reprodutiva asume papél importante ba prosesu mudansa iha aspetu koñesimentu, atitude no komportamentu ne’ebé liga ho seksualidade no reprodusaun. Saúde reprodutiva iha ninia konseitu katak ema hotu-hotu iha ninia satisafasaun iha vida seksualidade ne’ebé seguru no ho responsabilidade! Tanba ne’e, foinsa’e hotu-hotu iha ninia direitu atu hetan informasaun no asesu ba edukasaun saúde reprodutiva ne’ebé loos, kompletu no detalladu, ne’ebé bele posibilita sira atu hili ka opta sira-nia desizaun ho responsabilidade liga ho direitu ba saúde reprodutiva no seksuál.

Manuaba (1999) hateten saúde reprodutiva la’ós de’it ko’alia kona-ba estrutura biolojia hosi feto no mane, maibé mós enkuadra koñesimentu kona-ba sistema no funsaun reprodusaun, períodu reprodusaun saudável, moras hada’et seksuál inklui HIV SIDA, mitos no faktu kona-ba seksualidade. Bainhira ema ida kumprende didi’ak kona-ba konseitu saúde reprodutiva, mak nia bele kuidadu aan hosi risku sira ne’ebé mosu hosi relasaun seksuál arbiru.

Saúde reprodutiva mak edukasaun ida-ne’ebé kobre problema sira kona-ba ema-nia seksualidade, atitude no komportamentu seksuál, kazamentu, relasaun seksuál, aspetu sira saúde nian no psiko-sosiál sira. Objetivu loloos hosi edukasaun saúde reprodutiva mak atu forma ema-nia atitude emosionál ne’ebé saudável ba problema sira seksualidade nian no orienta foinsa’e sira ba vida adultu ne’ebé saudável no responsabilidade ba ninia vida seksuál rasik. Edukasaun saúde reprodutiva aleinde ko’alia kona-ba aspetu anatomia (ita nia isin parte laran) no biolojia, mós esplika kona-ba aspetu psikolojia no morál. Edukasaun saúde reprodutiva ne’ebé loos mak tenke inklui mós aspetu direitu ema-nian no valór kulturál no relijiaun (Mu’tadin, 2009).

Iha importánsia hosi edukasaun saúde reprodutiva, ne’ebé tuir hakerek na’in nia haree, pelu menus iha pontu tolu importante:

  1. Ajuda foin sa’e sira iha koñesimentu ba sistema, prosesu no funsaun hosi aparellu ka órgaun reprodutór sira (tantu órgaun reprodutór maskulinu komu femininu;
  2. Foin sa’e sira hatene kona-ba risku hosi relasaun seksuál arbiru (bele hamosu isin rua sedu ka apaña moras hada’et seksuál balu);
  3. Foin sa’e sira mós asesu ba informasaun kona-ba violénsia ka abuzu seksuál no maneira atu prevene nia aan hosi risku ida ne’e.

Nune’e, ba ha’u, importante tebe-tebes atu inan-aman sira eduka sira-nia oan (sira ne’ebé tama ona iha idade pré-puberdade), atu nune’e oan sira bele kumprende didi’ak tanbasá mak sira labele envolve aan iha ransu no problema seksuál nian arbiru de’it.

Tuir psikólogu infantil, Monika Sulistiawati (2019) iha ninia artigu entituladu “3 Manfaat Ajari Anak Pendidikan Seksual Sejak Dini” ne’ebé publika iha jornál “HaiBunda” deskreve bainhira eduka oan sira kona-ba saúde reprodutiva, tenke tuir ninia faze no depende ba labarik ninia idade rasik. Nia hatutan, benefisiu hosi inan-aman sira hanorin oan sira kona-ba saúde reprodutiva mak hanesan tuir-mai:

  1. Labarik ka foinsa’e sira kumprende no koñese ninia aan rasik; katak sira hatene ona sira-nia órgaun seksuál rasik no mós órgaun seksuál hosi seksu opostu. Tanba sira koñese ona sira-nia isin rasik no seksu seluk ninia órgaun seksuál, labarik la sente kuriozu atu hafuhu ema seluk só para hatene de’it ema-nia órgaun seksuál.
  2. Aprende respeita no proteje sira-nia aan mesak; katak sira fó valór ba sira-nia aan ka isin rasik no tanba sira hatene katak sira-nia isin lolon tomak iha folin mak sira sei buka atu proteje aan hosi aspetu sa’ida de’it, inklui proteje aan hosi aspetu relasaun livre no relasaun seksuál livre.
  3. Labarik ka foinsa’e sira iha kapasidade atu hala’o funsaun sosiál iha sosiedade nia leet; katak sira bele hala’o sira nia funsaun hanesan foin sa’e tuir sira-nia jéneru.

Hanesan ita hotu hatene, kazu inan isin-rua sedu (gravidez solteira), kazu abortu no kazu soe bebé iha ita nia rain mosu namanas loos ikus-ikus ne’e no kuaze kada semana iha publikasaun barak hosi mídia online ka televizaun no jornál sira foka barak kona-ba aktu sira refere. Iha diskusaun lubuk ida mak televizaun sira iha Timor-Leste organiza hodi fahe ideia kona-ba oinsá mak bele prevene ka halakon hahalok aat sira hanesan ne’e. Mezmu ita iha ona esforsu no Uma-Kreda rasik dala barak hasai apelu barak ba família sira atu bele kuidadu ho hahalok sira hanesan ne’e, maibé realidade susar tebe-tebes atu kazu sira hanesan lakon hosi ita-nia sosiedade.

Ideia balu mós fó hanoin atu integra kestaun saúde repdrodutiva iha kurríkulu nasionál (pelu-menus ba 3o Ciclo no Ensino Secundário), atu foinsa’e sira bele hetan edukasaun natoon kona-ba asuntu reprodusaun saudável. Iha edukasaun saúde reprodutiva, ema mós sei estuda kona-ba órgaun seksuál feto no mane, siklu reprodusaun no oinsá mak bele isin rua ka la isin rua no ita mós bele kumpreende kona-ba valór morál hosi ita-nia aan rasik. Iha aspetu reilijiaun, estudante sira mós bele estuda kona-ba perspetiva Igreja Katólika nian kona-ba kazu abortu no soe bebé, nune’e kuantu mais foinsa’e sira iha koñesimentu sira hanesan ne’e, kazu abortu no soe bebé evita no neineik karik bele la akontese mós. Mas aleinde integra kestaun ida-ne’e ba kurríkulu nasionál, inan-aman ninia papél atu kontinua kontrola oan sira liuhosi eduka sira atu respeita sira-nia isin lolon rasik mós importante atu bele evita hahalok aat sira hanesan ne’e.

Sei kontinua ba edisaun tuir mai…

*) Hakerek na’in nu’udar profesór Biolojia iha Eskola Sekundária Públika Olocassa Ossú (Viqueque) no daudaun ne’e hela iha Ossú.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!