iklan

NASIONÁL, HEADLINE, POLÍTIKA

Timor-Leste presiza sistema biométriku di’ak iha futuru

Timor-Leste presiza sistema biométriku di’ak iha futuru

Diretór STAE, Acilino Manuel Branco. Foto Tatoli/Egas Cristovão

DILI, 07 maiu 2021 (TATOLI)—Diretór Jerál Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE), Acilino Manuel Branco, hateten Timor-Leste presiza estabelese sistema biométriku ne’ebé di’ak iha futuru liuliu ba implementamentasau lisensiamentu biométriku hodi garante liután baze dadus no kartaun eleitorál eletróniku ne’ebé seguru.

“Iha futuru, ita presiza atu bele iha sistema biométriku ne’ebé di’ak para depois kontribui di’ak no tenta oinsá bele dezenvolve liután ba prosesu sira iha futuru. Tanba ita hotu hatene katak prosesu resensiamentu eleitorál sira la’o ne’e define tuir lei no regula tuir lei resensiamentu númeru 6/2016 ne’e,” Acilino Manuel hatete ba jornalista TATOLI, iha nia knaar fatin, Caicoli, Dili, sesta ne’e.

Notísia Relevante: Alterasaun Lei Resensiamentu Eleitorál garante di’ak liután baze dadus

Acilino hatutan, alterasaun ba lei resensiamentu iha ona Parlamentu Nasionál (PN) no hein katak aprovasaun no promulgasaun iha tempu badak para depois fasilita di’ak liután STAE nia preparasaun sira karik introdús sistema biométriku ne’e iha aban bainrua.

“Ba implementasaun, ha’u hanoin katak desde tinan kotuk kedas ita-nia tékniku halo parseiru ho United Nations Development Program (UNDP) ne’ebé halo ona estudu vialidade sira balun no oras ne’e kontinua hela preparasaun nia-laran. Ita-nia planu pelumenus tinan oin ita bele hatene ona sistema no funsionamentu no mós modelu ne’ebé ita hakarak ota (opta) para bele garante di’ak liután prosesu produsaun sira iha futuru,” nia afirma.

Daudaun ne’e, estudu viabilidade ho parseiru no tékniku STAE sira hala’o ona para depois bele define sistema ne’ebé apropriadu no ho baze ne’ebé define tuir lei, nune’e bele implementa iha tempu oin mai.

“Estudu viabilidade ne’e foin mak inísiu, nune’e teknikamente tenke halo estudu kle’an liután no hein katak parseiru kontinua fó apoiu. Sistema biométriku ne’e ita hakarak prosesu eleisaun ne’e garante di’ak liután ita-nia sistema aban bainrua ninian. Agora kona-ba modelu ita sei hein rezultadu estudu viabilidade tanba iha sistema biométriku oioin maibé ita hakarak halo modernizasaun ba ita-nia sistema ne’e,” nia dehan.

Nia haktuir, iha 2022 mai ne’e sistema resensiamentu ne’ebé manuál tebes maibé konsege tama halo eleisaun no hafoin mudansa teknolójia ne’ebé iha entaun kartaun eleitorál manuál ba kartaun semi biométriku.

Progresu eleitorál mós kontinua aumenta entaun klaru katak STAE tenke mellora para depois iha ekilibre ida ba progressu no evolusaun ne’ebé iha nune’e bele garante no adekuadu ba ita-nia sistema ne’ebé di’ak liután.

Iha era globalizasaun ne’e oinsá mak sistema sira integradu liután, nia dehan, se   aban bainrua sistema biométriku funsiona di’ak inklui infraestrutura la’o di’ak, entaun bainhira eleisaun ne’e la presiza lista vontante tanba sistema ne’e leno de’it no bele deteta ona ema ne’e vota iha fatin ne’ebé.

“Sistema biométriku mós bele kontribui ba buat ruma ne’ebé akontese. Ezemplu, votante ida mak vota ona mak tenta vota tan iha fatin seluk entaun sistema ne’e bele identifika automatikamente. Tanba ne’e, ha’u dehan sistema biométriku ne’e di’ak, kontribui no halo dezenvolvimentu ba futuru ne’ebé di’ak liután. Ida-ne’e ita planu atu ita-nia sistema la’o di’ak liután,” Diretór ne’e hateten.

Liga ho rede internet iha Timor-Leste ne’ebé lentu, nia dehan, parte relevante sei halo diskusaun no estudu viabilidade mós la’o hela, no Timor-Leste hakarak opta sistema ne’ebé di’ak inklui kontestu ho situasaun ne’ebé iha.

“Produsaun sistema biométriku ne’e kontribui ba dezenvolvimentu maibé ninia desvantajén boot mak sei implika ba kustu ne’ebé prodús kartaun refere. Vantajen mak nu’udar Instituisaun Estadu ida oinsá mellora di’ak liután prosesu sira no kontinua garante dezenvolvimentu ba melloramentu atendementu eleitorál,” nia esplika.

Notísia Relevante: Kartaun eleitóral eletróniku biométriku iha faze preparasaun

Jornalista: Osória Marques

Editór: Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!