iklan

EDUKASAUN, COVID-19, HEADLINE, SAÚDE

INCT konvida péritu partilla estratejia kombate variante COVID-19

INCT konvida péritu partilla estratejia kombate variante COVID-19

Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT, José Cornélio Guterres. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 21 outubru 2021 (TATOLI)–Institutu Nasionál Siénsia no Teknolojia (INCT, sigla portugés), iha kinta ne’e, realiza semináriu internasionál no konvida péritu sira atu partilla situasaun epidemeolójika, kauza no estratejia atu kombate variante COVID-19 iha Timor-Leste.

Semináriu internasionál ne’e iha ámbitu Siénsia Viva, ho tema ‘situasaun atuál epidemolójika kona-ba variante foun COVID-19 iha Timor-Leste’.

Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT, José Cornelio Guterres, hateten, variante COVID-19 sai preokupasaun ba parte hotu, tanba ne’e institutu uza oportunidade hodi realiza forum ida atu ajuda ema hotu bele hatene didi’ak perigu hosi variante foun.

“Ita konvida péritu rai-laran no péritu internasionál hosi Indonezia, Amin Soebandrio, ne’ebé hanesan Peskizadór Klínika Mikrobiolojia, ne’ebé péritu sira ko’alia kona-ba jestaun krize no moras tanba COVID-19 iha Timor-Leste no haree mós kona-ba problema dezafiu no preokupasaun variante foun COVID-19 iha ita-nia rain, inklui estratejia atu prevene no kontrola moras COVID-19,” Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT, informa iha salaun Universidade Oriental Timor Lorosa’e (UNITAL), Becora, kinta ne’e.

INCT nia papel importante maka promove siénsia téknolojia no inovasaun liuhosi peskiza hodi hamutuk iha siénsia foun atu fó kontribuisaun ba akadémiku hodi promove dadus kredível.

Aleinde ne’e, institutu nia knaar atu promove diskusaun debate hodi hamosu ideia konstrutivu sira, hanesan diskusaun ka debate meza redonda.

Nune’e, José Cornelio, konsidera kultura diskusaun importante tanba atubele habelar ba instituisaun akadémiku sira, atu nune’e iha loron ida bele hamosu ema krítiku barak iha nasaun, tanba liuhosi debate mak bele kobre área relevante sira hanesan agrikultura, saúde, seguransa, ekonómia, kultura, no edukasaun.

“Ita hala’o atividade atu hetan rezultadu ruma, nune’e bele prepara rekomendasaun atu husu ba parte kompetente hodi foti desizaun ruma,” nia tenik.

Iha sorin seluk, Ministra Saúde, Odete Maria Freitas, konsidera eventu ne’e importante ba ema hotu iha Timor-Leste, nune’e komunidade sira bele iha informasaun di’ak.

“Ha’u agradese tanba ita bele konvida mós maluk sira hosi nasaun Indonézia atu partilla hamutuk hanoin kona-ba pandemia COVID-19 ho ninia variante sira. Timor-Leste labele halo espekulasaun kona-ba ninia deklarasaun diferensa ho rai sira seluk, ida-ne’e labele akontese tanba Timor-Leste la serbisu mesak, maibé hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira hodi tau-matan no buka  kombate COVID-19,” nia akresenta.

Semináriu internasionál realiza ho kolaborasaun entre INCT, Sala Situasaun, Sentru Integradu Jestaun Krize (CIGC, sigla portugés), Ministériu Saúde no UNTITAL.

Péritu tolu sai oradór

Iha biban hanesan, Vise-Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT, Valentim Ximenes, hato’o apresiasaun boot ba péritu nasionál no internasionál na’in-tolu ne’ebé fahe informasaun no esperiénsia atu kombate variante COVID-19 iha Timor-Leste.

Oradór Ministra Saúde, Odete Maria Freitas, destaka pontu importante kona-ba polítika integradu jestaun atu kombate krize ho medida atuasaun di’ak hodi estabelese kluster no halo medida prevensaun saúde públika to’o vasinasaun.

“Maski problema barak seidauk rezolve, maibé Ministériu Saúde iha nafatin polítika integradu entre parte instituisaun Estadu inklui organizasaun privadu atu serbisu hamutuk tau-matan ba situasaun globál inklui situasaun iha Timor-Leste,” nia akresenta.

Nune’e mós, Vise-Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT apresia ho oradór Ismael Barreto, ne’ebé aprezenta panorama globál kona-ba evolusaun COVID-19 iha nível mundiál, rejionál inklui Timor-Leste.

“Ha’u apresia tanba hato’o kona-ba medida atuasaun ne’ebé Governu Timor-Leste opta atu kombate COVID-19. Independentemente bainhira mak ramata, depende ba kobertura vasinasaun ne’ebé sei menus iha Timor-Leste,” Valentim Ximenes tenik.

Iha sorin seluk, oradór Amin Subandio, destaka esperiénsia kombate COVID-19 iha Indonézia atu Timor-Leste bele iha referénsia, ne’ebé ninia rekomendasaun husu nasaun sira iha mundu inklui Timor-Leste atu kontinua fahe informasaun ba malu kona-ba vírus ne’e.

Jornalista : Tomé Amado

Editora     : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!