iklan

NASIONÁL, POLÍTIKA

Introdús sistema biométriku, STAE sei konsulta ho TIC-Timor-Leste

Introdús sistema biométriku, STAE sei konsulta ho TIC-Timor-Leste

Diretór Jerál STAE, Acilino Manuel Branco. Imajen TATOLI/António Dasiparu.

DILI, 22 jullu 2022 (TATOLI)—Diretór Jerál Sekretariadu Tékniku Adminitrasaun Eleitorál (STAE), Acilino Manuel Branco, hateten bainhira atu introdús sistema biométriku, STAE sei konsulta ho Teknólojia Informasaun no Komunikasaun Timor-Leste (TIC-TL).

Notísia Relevante: STAE sei resensia eleitorál ho sistema biométriku iha 2022

“Atu introdús sistema biométriku ne’e sei konsulta no rona mós Teknólojia Informasaun no Komunikasaun Timor-Leste (TIC-TL) tanba sira mós iha programa ida oinsá halo unifikasaun dadus ne’ebé iha, entaun ita rona mós sira-nia opiniaun,” Acilino Manuel Branco hateten ba Agência TATOLI, iha nia kna’ar fatin Caicoli, Dili.

Tanba, nia dehan, atu implementa sistema ne’e presiza Teknólojia Informasaun no Komunikasaun Timor-Leste (TIC-TL) no tékniku STAE nia kolaborasaun mezmu tékniku STAE mós iha koñesimentu hodi bele hala’o prosesu ne’e.

“STAE iha tékniku ida-ne’ebé adekuadu la’ós adekuadu liu maibé iha koñesimentu hodi bele identifika tipu no modelu foun ba kartaun biométriku. Estratéjia mak ita tenke halo planu didi’ak atu nune’e bele implementa kartaun eleitorál biométriku ne’e,” nia dehan.

Diretór Jerál ne’e esplika, ida-ne’e halo forma rua mak ida oinsá halo konkretasaun ba iha konsultória informasaun ruma para depois sira fó apoiu nesesáriu ba tékniku STAE nian.

“Ho ida-ne’e mak bele dezenvolve di’ak liután modelu refleta ba ita-nia kontestu. Forma daruak mak ita halo konkursu públiku maibé sei haree termu referénsia ne’ebé klaru no haree ema-ne’ebé iha poténsia ba servisu sira hanesan ne’e,” Branco dehan.

Buat sira-ne’e, sei haree buat ne’ebé mais baratu, mais efisiensia no mais efetividade, klaru katak buka baratu maibé nia rezultadu ne’ebé di’akliu.

Notísia Relevante: Timor-Leste presiza sistema biométriku di’ak iha futuru

Husu kona-ba efisiénsia no efitividade, nia hatán, tenke investe rekursu umanu tanba ida-ne’e mak STAE kontinua halo kapasitasaun ba ninia pessoál téknika sira post siklu eleitorál nian.

Planu introdús sistema biométriku ne’e iha nia benefísiu tanba tuir regra iha Konstituisaun katak kada eleisaun tenke atualiza no resénsia dala ida maibé dala barak ema la halo ida-ne’e, entaun bainhira implementa sistema ne’e mak ema ne’ebé hetan biométriku hatudu nia sei moris no ema ne’ebé lahetan signifika mate ona.

“Entaun ida-ne’e mak sai benefísiu boot ida mai ita tanba dala barak la atualiza no ita la hatene númeru eleitór. Parese ita-nia maluk sira laiha nesesidade atu atualiza, entaun introdús biométriku ne’e hanesan atualizasaun jerál ida,” nia esplika.

Nia hatutan, biométriku ne’e sei aumenta nia seguransa tanba parte tékniku sei introdús elementu balun atu nune’e seguru liután. Bainhira dehan seguru tanba ema-na’in mak bele komprova ho nia hanehan liman no leno ka scan matan ba kartaun nia na’in.

Kartaun biométriku nia di’ak mak aban-bainrua eleisaun la presiza uza materiál eleisaun nian seluk, maibé só foti de’it kartaun biométriku hodi scan hosi aparellu ne’ebé tékniku prepara tanba biométriku ne’e mós halo poupansa ba despeza.

“Maibé, ita sei haree tanba ita sei iha problema hanesan internet seidauk kobre hotu territóriu nasionál, seluk mak eletrisidade iha área balun ne’ebé seidauk tama,” nia dehan.

Ho ida-ne’e, tinan kotuk Sekretariadu Tékniku Adminitrasaun Eleitorál (STAE) hamutuk ho Programa Dezenvolvimentu Nasaun Unidu (UNDP) hodi halo estudu viabilidade.

“Entaun iha tinan kotuk ita halo estudu peskiza no estudu viabilidade ida ho ita-nia parseiru UNDP, nune’e bainhira ita introdús biométriku ne’e alaibde ita halo preparasaun tékniku ba materiál para posível tinan ne’e ka tinan oin ita bele implementa sistema ne’e,” Acilino hateten.

Iha tinan ne’e atu implementa maibé kestaun ida mak sei hasoru eleisaun parlamentár no eleisaun suku entaun tékniku STAE presiza halo divulgasaun informasaun ba públiku, nune’e bainhira ita introdús labele mosu problema sira seluk tanbasá mak atu eleisaun, implementa tan buat seluk ida entaun prerasaun tékniku tenke la’o uluk.

Sistema biométriku ne’e sei hahú implementa iha munisípiu ida ka rua ka iha rai-li’ur hodi haree nia rezultadu depois mak introdús no alarga ba territóriu nasionál no rai-li’ur.

Sistema biométriku evita fraude eleitorál

Antes ne’e, iha segunda (27 juñu 2022), Prezidente Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE), José Agostinho da Costa Belo, hateten kuaze nasaun barak implementa sistema biométriku no Timor-Leste implementa iha eleisaun parlamentár 2023 ne’e atu evita fraude eleitorál.

“Ita introdús ona sistema biométriku ne’ebé agora daudaun kuaze nasaun sira halo atu evita buat ida deskonfia fraude eleitorál. Ita-nia sidadaun sira iha ne’ebé de’it bele vota iha eleisaun parlamentár, tanba dala barak estudante no traballadór sira-ne’ebé ba li’ur foin mak ba la kleur labele partisipa eleisaun, mesmu sira rejistu ona iha Dili, maibé sira labele partisipa,” Prezidente CNE ne’e hateten.

Tanba ne’e, nia dehan, Governu Timor-Leste presiza duni introdús hodi evita fraude eleitorál mosu iha eleisaun parlamentar tinan 2023.

Notísia Relevante: CNE sei introdús sistema biométriku iha Eleisaun Parlamentar 2023

Jornalista : Osória Marques

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!