Hosi:
Armindo Moniz Amaral
Loron hirak liu ba, Polisia Investigação Criminal (PSIC) kaer direta kondenadu sira ne’ebé trafikante no konsumu droga iha fatin balu área Kapitál Dili. Akontesimentu ne’e sai isu (issue) sentrál iha mídia sosiál, visuál no audio visuál. Hosi esperensia sira ne’ebé liu ona, makaer lei sira seriu rezolve kazu droga. Nia evidensia maka maktoban Juga Gama no sira seluk ne’ebé komete kazu hanesan, hetan prizaun preventiva ho pena ne’ebé kategoria todan. Maibé, lia sai oin seluk bainhira ema nain sia (9) ne’ebé PSIC kaer rasik ho liman (tangkap tangan), tuir tribunál la iha evidensia ne’ebé sufisiente atu simu pena todan. Ba públiku ne’ebé akompaña kazu ne’e hosi inisiu, kondena (menduga) makaaer lei (juiz) uza padraun (standard ganda) ne’ebé la hanesan, depende ba status sosiál suspeitu sira. Opiniaun ne’e atu haree liu ba, karik posivel makaer lei iha Estadu direitu modernu hakru’uk ba prinsípiu equality before the law? Ka equality before the law existe maibé iha aplikasaun sai fali “ema hotu iha makaer lei nia matan la hanesan (tidak semua orang sama di depan mata penegak hukum).”
Ius quia iustum?
Iha Estadu direitu demokrátiku, lori kazu ruma ba tribunál ho objetivu atu juiz hakotu lia tuir lia loos. Filosofikamente, tribunál la’ós fatin atu ita fó sala ba malu (saling mempersalahkan) maibé palku atu hatur lia loos. Hafoin juiz hatene lia loos, nia papel maka defende lia loos ho konsekuénsia tomak atu lori justisa ba ema hotu. Ikus mai, juiz tenki hatur pena (menjatuhkan hukuman), ne’e tanba nia hetan ona sala ruma tuir lei. La’ós sekedar lei, asal menjatuhkan hukuman, maibé tenki justu. Ius quia iustum, ita hala’o lei tanba hakarak justisa. Signifika, la iha lei ida maka la justu. Lei ne’ebé la justu, ne’e la’ós lei maibé instrumentu kriminál. Ius quia iustum, bele akontese?
Atu hatur konsetu ideal ius quia iustum, la’ós serbisu kma’an hanesan ita fila liman (membalikan telapan tangan), maibé mos la’ós imposivel. Hala’o serbisu ida ne’e, ita presiza juiz, prokuradór no makaer lei ne’ebé iha kualidade intelektuál no morál aas. Komponente rua ne’e importante tebes no labele haketak. Sé nia matenek maibé la brani, imposivel bele hatur justisa tuir fatin ne’ebé naton. Nune’e mos, sé nia brani maibé la matenek bele haksoit lutu.
Sosiolojikamente, desizaun tribunál ne’ebé la justu, moris hosi kondisaun tolu. Ida, tanba juiz tauk, hakru’uk ba mafiozu sira; Rua, tanba masuk angin (simu osan hosi parte sira ne’ebé halo krime); no Tolu, tanba juiz la iha kapasidade atu lee korelasaun entre faktu no prinsípiu justisa, konsetu direitu no lei sira ne’ebé vigora. Hosi fatór tolu ne’e, dominante liu maka fatór dahuluk no daruak. Peritu barak iha sira nia obra ko’alia klean konaba fatór rua ne’e. Haree ba prátika judisiária ne’ebé tane aas prinsípiu “ema hotu iha makaer lei nia matan la hanesan,” Marc Galanter kestiona why the have come a head? Ita bele dehan, pergunta Galanter hetan resposta klean no luan hosi peritu lubuk ne’ebé hala’o peskiza iha área tribunál. Bainhira hala’o peskiza kona ba Mahkamah Agung Indonesia, Sebastian Pompe hetan faktu lubuk ida maka hanesan ema ba tribunál lori osan, intervensaun polítika ba tribunál aas tebes, ema boot nia família kebal hukum (impunidade), no seluk tan ne’ebé ikus mai substansialmente hamonu Mahkamah Agung (tribunál la iha justisa (pengadilan tanpa keadilan)).
Haree ba saida maka Pompe deskreve, ita bele hanoin no tetu, tuir faktu, ita nia prátika judisiária tama iha situasaun ne’e ka lae? Ka ita nia prátika judisiária sei ideal hanesan Deusa Justisa (Dewi Keadilan) ne’ebé matan taka, surik hatun ba kraik, dasin simbolika netrál? Atu hatan ba pergunta ne’e, ita la iha faktu ruma (la iha rezultadu peskiza ruma), ka ha’u maka seidauk lee hetan? Maibé iha sasin lubuk maka tanis ba prátika judisiária iha ita nia rain. Hosi tanis ita bele dehan, mungkin tribunál seidauk hatur justisa ba ema hotu, hala’o lei formál de’it (sai mulut undang-undang) seidauk to’o ba prinsípiu ius quia iustum.
Presiza Devil’s Advocate!
Atu prevene tribunál ida ho natureza otoritarian (hanai ba makaer ukun maibé hanehan povu kbiit laek), públiku presiza sai devil’s advocate hodi hatur nia papel hanesan diabu ne’ebé salva ita tan interompe (menggangu) ita bebeik. Iha papel ida ne’e, públiku iha dever atu buka hatene pontu fraku husi desizaun tribunál sira, liu-liu kazu ne’ebé komete hosi polítiku ka ema riku sira (inklui sira nia família). Ho pozisaun ne’e, ita bele prevene desizaun públiku ne’ebé koruptu ka legis corruptio (pembusukan hukum) ne’ebé Thomas Aquinas dehan.
Benefisiadu seluk husi papel públiku, juiz sira sei fó atensaun másima ba problema akuntabilidade ka responsabiliza ba desizaun tomak ne’ebé sira desidi (le’e: kualidade). Ita la’ós simu de’it desizaun sira, seolah-olah ho simbol Dewi Keadilan, desizaun tribunál otamatikamente justu. Públiku nia prezensa tenki obriga juiz esplika klaru no fundamentu, tanbasa maka kazu ho tipu ne’ebé hanesan maibé suspeitu seluk tama kadeia (prizaun preventiva), grupu balu “livre” (Termu Identidade e Rezidénsia) ka wajib lapor diri de’it (aprezenta an periodikamente ba autoridade; polísia ou PCIC)?
Ho ida ne’e, desizaun tribunál ba kazu sa de’it, tenki loke ba públiku, sai objetu peskiza públiku. Tribunál tenke loke asesu ba ema hotu ne’ebé iha interese atu hetan sira nia desizaun, inklui fakuldade direitu ka ema sira/orgaun ne’ebé konsentra iha prátika judisiária. Tanba desizaun tribunál ne’e públiku nia kusta, tribunál sira iha dever atu publika ba públiku. Ba interese ida ne’e, ha’u rekomenda ba tribunál atu aproveita teknolojia hodi kria sistema ida ne’ebé integradu atu publika desizaun tribunál sira ba públiku. Iha lidun seluk mos, hosi publikasaun sira ne’e, ita bele minimiza uitoan curiga (deskunfia) ne’ebé la razoavel ba juiz sira.
Hakrek nain Alumnus Programa Doutoramentu Direitu Universidade Diponegoro, 2017.




