iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Mundu dezenvolve konvensaun foun kombate lixu plástiku

Mundu dezenvolve konvensaun foun kombate lixu plástiku

Sekertáriu Estadu Ambiente, Demétrio de Amaral do Carvalho. Imajen/Egas Cristóvão

DILI, 22 agostu 2022 (TATOLI)–Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho, hateten, daudaun ne’e mundu dezenvolve ona konvensaun foun ida kona-ba kombate lixu plástiku iha mundu.

“Mundu dezenvolve konvesaun foun kombate lixu plástiku, tanba ne’e Timor-Leste mós hamutuk ho país boot sira hanesan Japaun no mós nasaun Ekuadór hanesan proponente ba konvensaun foun ne’ebé sei trata kona-ba lixu plástiku. Objetivu konvensaun kombate lixu ne’e hanesan dalan-ida atu ita kombate plástiku la’ós iha nível doméstiku tanba bee fatin mamuk ida bele namlele iha tasi Jakarta Indonézia loron ruma nia bele mai para iha Ataúro ka Jaco,” Sekretáriu Estadu Demétrio do Amaral hateten ba Agência Tatoli, iha ninia knaar fatin, Bebora, Dili, segunda ne’e.

Notísia relevante: SEA kontinua insentiva ba inisiativa entidade halo resiklajen materiál plástiku

Nia dehan, ko’alia kona-ba kombate plástiku ne’e la’os asaun lokál de’it maibé hanesan asaun globál, tanba ne’e Timor-Leste ativu loos iha dezenvolvimentu konvesaun foun atu kombate plástiku.

Kona-ba lixu plástiku, SEA dezenvolve ona dekretu-lei rua ne’ebé importante ba Timor-Leste, hanesan dekretu lei 36/2020 ne’ebé promulga hosi Prezidente sesante, Francisco Guterres ‘Lú Olo’ kona-ba protesaun biodiversidade no iha tempu hanesan hasai mós dekreu-lei 37/2020 kona-ba eliminasaun embalajen plástiku uzu úniku sira hotu.

“Dekretu rua iha servisu interasaun, maibé ita hatene katak plástiku sira bainhira ita-nia mekanizmu rekollamentu no tratamentu plastiku seidauk iha ho di’ak laiha regulamentu fó penalizasaun ba populasaun sira uza plástiku iha sira-nia moris loron-loron,” nia akresenta.

Lixu plástiku ne’e rasik laiha mekanizmu rekolla didi’ak no nia sei ba hotu iha esgotu no ba abitat naturál sira, to’o ikus mai sei fó impaktu direita ba espesie sira iha tasi-laran no manu sira barak mate tanba plástiku nia kór manu hanoin sasan di’ak ruma entaun nia bele han.

“Akontese ona katak pástiku bele oho espésie sira hanesan manu, ikan, lenuk no espésie boot sira hansan ikan boot hanesan baleia sira hotu,” nia salienta.

Kona-ba lixu plástiku iha Timor-Leste, tuir dadus sensu plástiku iha tinan hirak ba kotuk katak Timor-Leste bele prodús lixu plástiku ne’ebé soe iha Tibar hamutuk tonelada 200 kada loron no husi kuantidade ne’e seidauk halo bandu embalajen plástiku uzu úniku sira.

“Ita-nia plástiku sira ne’ebé tama iha lixeira Tibar ne’e hamutuk 18% to’o dalaruma 20%, ne’ebé hosi pursentu sira ne’e hateten ita-nia lixu plástiku ne’e bele atinje tonelada 30 ka 40 mai lixu sira ne’e, mai hosi plástiku hanesan brinkeiru labarik nian no ai-fuan plástiku sira, maibé agora ita bandu ona kona-ba embalajen plástiku uzu úniku sira, sensu plástiku sei halo iha tempu badak hanoin bele tun ona,” nia dehan.

Governu Timor-Leste nia intervensaun bandu hela ba emprezáriu sira fa’an kopu masa no agora mós la fa’an ona sterofoan ba embalajen hahán inklui mós ba Governu bandu plástiku balun ne’ebé empreza halo produsaun iha Timor-Leste.

“Ohin loron empreza barak sente preokupadu ho polítika zero plástiku ne’e, tanba ita bandu mós produsaun bee minerál sira hanesan gelas kiik sira, entaun empreza nasionál balun hanoin katak sira seidauk prontu atu substitui mekanizmu ba demanda merkadu nian, entaun sira hakarak ita atu iha faze toleransia ne’e naruk ba sira,” nia tenik.

Aleinde ne’e, daudaun iha empreza Caltech mak halo resiklajen lixu iha Timor-Leste, ne’ebé loron-ida sira hakarak atu trata lixu plástiku to’o tonelada ida.

“Semana rua ba kotuk ha’u hasoru sira-nia diretór sira ne’ebé iha planu atu hatama mákina foun, agora mákina ne’e iha ona ró laran atu mai Timor, kapasidade mákina ne’e bele resikla plástiku to’o tonelada haat ba leten, hanoin ho kondisaun ida-ne’e bele mellora ita-nia kapasidade resiklajen nune’e mós ita bele motiva empreza seluk hodi haree mekanizmu tratamentu lixu, liuliu lixu plástiku ne’e,” Sekretáriu Estadu subliña.

Jornalista   : Arminda Fonseca

Editora        : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!