iklan

OPINIAUN

Arte marsiál-rituál no konflitu: “Ubi Societas, Ibi Ius, Ibi Crime”

Arte marsiál-rituál no konflitu: “Ubi Societas, Ibi Ius, Ibi Crime”

Memensio Sequeira Freitas.

Hosi:

Memensio Sequeira Freitas

Durante ukun aan nia laran, kestaun konflitu sai mós problema ida ne’ebé ita-nia rain no ita-nia sosiedade hasoru. Konflitu hirak ne’e dala-barak mós halakon ema-nia vida, até ema sira ne’ebé la’ós autór prinsipál mós sofre konsekuénsia hosi konfrontu fíziku balu ne’ebé mosu iha ita-nia rain. Kuandu mosu ona konflitu ne’ebé rezulta krime, sosiedade (inklui Governante sira) dala-barak halo stigma públika ida hodi akuza grupu balu sosiedade-nian. Grupu arte marsiál no arte rituál sira dala-barak hetan akuzasaun katak sira mak envolve iha konflitu sira ne’ebé mosu. Tebes duni ka katak krime sira ne’ebé mosu durante ne’e envolve de’it hosi membru arte-marsiál no arte-rituál sira?

Saida mak sala ka sai fukun hodi konflitu sira ne’e mosu hela de’it? Iha karik dalan ka solusaun ruma ne’ebé di’ak, atu ba oin ita bele minimiza ka halakon konflitu iha ita-nia rain? Fila-fali ba polítika públika ita-nia rain nian atu oinsá mak kria kondisaun ezijível sira hanesan kriasaun kampu traballu halo barak, hodi nune’e bele akomoda ema hotu ba empregu, nune’e ita bele halakon konflitu iha ita-nia rain. Artigu simples ida ne’e sei lori lee-na’in sira ba koñese uitoan saida mak arte-marsiál no arte-ritual ho ninia prinsípiu sira no fatór saida mak sai nu’udar fukun hodi mosu konflitu hirak ne’e.

Arte-marsiál no arte-rituál

Liafuan arte-marsiál maihosi lian latín “ars” ne’ebé signifika “arte, tékniku” no termu “marsiál” mai hosi liafuan deus ka “Dewa” Gregu “Mars”, katak Romanu sira nia maromak funu-nian (dewa perang).

Purtantu, arte-marsial signifika variedade jestu luta-nian ho liman mamuk ne’ebé mós nu’udar parte ida hosi tradisaun nasaun barak nian, ne’ebé simboliza ho tékniku auto defeza hosi atake sira. Baze ba referénsia ho maromak “dewa” Mars nian, bele dehan arte-marsiál nu’udar “arte funu nian” ka bele mós habolun arte gereiru ka militár sira nian (Anónimu, 2011, 15).

Ita koñese mundialmente arte-marsiál sira hanesan Kungfu, Karaté, Judo, Taekwondo, Aikido, Krav magá, Jiu-jitsu, Muay thai no selseluk tan. Aleinde ne’e, arte-marsiál koñesidu ne’ebé ita hatene hosi Indonézia mak hanesan Persaudaraan Setia Hati Terate, Kera Sakti, Seruling Dewata, Padjajaran, Perisai Diri no selseluk tan. Maibé, iha mós arte-marsiál balun ne’ebé moris no dezenvolve rasik hosi timoroan sira iha ita-nia rain iha tempu sira liuba, ne’ebé hanaran ho “silat kampung”. Arte-marsiál sira ne’e mak hanesan KORK no TORKA ne’ebé ninia sentru iha hotu Ainaro. Entre grupu arte-marsial sira iha leten, ninia tipu ka jéneru la hanesan. Balu ho jéneru karaté, balu ho tipu kungfu no seluk ho karáter silat.

Atualmente, arte-marsiál sira konsideradu nu’udar atividade desportiva, hasees aan hosi indikasaun nu’udar ezersísiu fíziku hosi atake no defende de’it sira nia aan ba pratikante sira. Momentu ida ne’e, arte-marsiál sira sai ona estilu moris nian (life style) ne’ebé hanorin kona-ba hadi’a saúde ba moris saudável, ekilíbriu iha emosaun, auto koñesimentu, disiplina, korajen, lealdade, modestia, onra no bondade. Kualker membru arte-marsiál ida divia kaer pontu hirak ne’e nu’udar prinsípiu no valór ne’ebé belit metin iha sira-nia aan iha ne’ebé de’it no iha momentu saida de’it.

Arte-rituál mak konjuntu hosi prátika konsagrada balun hosi tradisaun sira, kostume ka norma sira ne’ebé nesesariamente tenke kumpri iha serimónia balun nia-laran. Rituál mak serimónia ne’ebé nakonu ho virtude no forsa ne’ebé belit metin iha maneira atu komporta, jestu movimentu isin-nian, fórmula no símbolu utilizadu sira, ne’ebé sempre rezulta efeitu ka rezultadu balun (Anónimu, 2011, 19).

Iha ita-nia rain ita koñese arte-rituál balu ne’ebé eziste durante tempu okupasaun nia-laran mak grupu Santo António, Sete-sete, três-três, cinco-cinco, Sagrada Família, bua malus, no seluk tan ne’ebé karik ladun koñesidu iha ita-nia rain. Ha’u dehan arte-rituál sira ne’e eziste iha tempu okupasaun tanba iha momentu ne’ebá la’ós ema uitoan mak enxe sira nia isin ho biru ka forsa naturál ruma atu enfrenta inimigu boot, okupante sira ho rituál ne’ebé adota hosi grupu hirak ne’e idaidak.

Ezisténsia arte-rituál sira haktemik iha leten ne’e mosu iha tempu okupasaun Indonézia nian. Objetivu loloos hosi ezisténsia arte-rituál sira altura ne’ebá mak atu akumula joven no timoroan sira atu luta ba ita-nia rain nia liberdade liuhosi haforsa sira-nia isin ho biru ka forsa naturál nian atu bele enfrenta inimigu boot okupasaun nian altura ne’ebá. La iha orientasaun ida hosi arte-rituál hirak ne’e mak atu halo konfrontu fíziku hasoru nia maluk timoroan sira, satan iha era ida ne’e.

Fukun balu ne’ebé hafalun konflitu sira

Fatór rua hosi fatór sira seluk ne’ebé ha’u sente sai fukun prinsipál ba konfrontu sosiál sira durante ne’e mak konxiénsia hosi pratikante arte-marsiál sira atu kumpre sira nia doutrina rasik no mós kumprimentu ba Lei no regulamentu sira ne’ebé regula pratikante arte-marsiál sira nia lala’ok no mós kestaun fundamentál ida seluk mak taxa dezempregu ne’ebé aas tebes iha ita-nia rain bele mós sai kauza ba konflitu sira.

  1. Konxiénsia morál pratikante arte-marsiál no rituál sira

Kriswanto Setyo iha ninia livru “Pencak Silat” (2015, 15) deskreve aspetu 4 kona-ba arte-marsiál (liu-liu sira ne’ebé tama kategoria pencak silat) hanesan tuir mai: aspetu mentál no espirituál, katak dezenvolve personajen no karáter; aspetu arte no kultura, katak formasaun movimentu fíziku ho instrumentu sira ne’ebé hahun ho tradisaun sira; aspetu auto-defeza, auto-konfiansa no preseveransa  no aspetu desportu inkluindu natureza no atitude ne’ebé garante saúde fízika no mentál hodi hetan prestasaun di’ak iha mundu desportivu.

Iha parte seluk, Kristanto Topan aprezenta iha ninia artigu badak ida entituladu Prinsip-prinsip dalam Pencak Silat publikadu iha Kompas (2020) deskreve prinsípiu fundamentál arte marsiál nian mak auto-defeza. Maibé, iha mós prinsípiu seluk maka membru arte-marsiál ida proibidu atu halo asaun sira ne’ebé bele fó sensura (prejudika) ba ninia aan rasik, la provoka atu mosu perturbasaun ruma ka hahalok violénsia ruma no nunka buka inimigu mezmu labele rekua bainhira iha dezafiu ruma.

Aleinde ne’e, iha mós kódigu konduta ba iha membru arte-marsiál sira (liu-liu pencak silat) hanesan tuir mai: labele halo atake fíziku uluk ba ema seluk até tenke evita mosu konflitu, tenke utiliza kapasidade silat atu ajuda no defende ema seluk, labele hatudu aan no estilozu, satan halo konforme ninia hakarak.

Oetojo Pandji (2004, p. 12) haktuir katak arte-marsiál nu’udar instrumentu no matéria edukasaun ida atu forma ema ne’ebé iha potensia atu hala’o atetude no komportamentu ne’ebé favorável atu garante pás, seguransa, estabilidade no bem estar komún ka ema barak nian. Arte-marsiál iha ninia ensinamentu haat mak hanesan forma mentál, espirituál no karáter, dezenvolvimentu aspetu auto-defeza, dezenvolvimentu arte no dezenvolvimentu desportu.

Haree hosi deskrisaun sira iha leten, ita la-hetan katak arte-marsiál ne’e hanorin ema atu kria instabilidade, la-hanorin ema atu hamosu konflitu iha sosiedade-nia leet ka asalta malu entre grupu arte-marsiál ida ho arte-marsiál seluk. Membru arte-marsiál sira hotu iha obrigasaun atu garantia seguransa ne’ebé di’ak iha ninia sosiedade, nune’e la perturba ema seluk nia liberdade ba movimentasaun.

Molok reativa fali arte-marsiál sira hanesan PSHT, IKSPTL no KORK foin lalais ne’e, Governu liuhosi Komisaun Reguladora Artes Marsiais (KRAM) kria kondisaun lubuk ida inklui regulamentu sira ne’ebé vinkula membru arte-marsiál sira nia komportamentu. Iha parte III hosi DIREKTIVA /KRAM/2022 nian ejize mós pratikante arte-marsiál sira atu aplika espiritualidade, edukasaun sidadania, jinástika/fíziku, tékniku no arte kombate no mós ezame/avaliasaun iha sira nia atividade lorloron nian. Karik grupu arte-marsiál sira la-kumpre regra sira ne’ebé haktemik iha regulamentu sira mak sira bele hetan sansaun inklui taka sira-nia atividade treinamentu nian no mós sansaun todan sira seluk.

  1. Kestaun dezempregu no kriminalidade

Soerjono (2016) defini dezempregu nu’udar termu utilizadu ba ema ne’ebé seidauk iha servisu ka empregu ruma, buka hela servisu, ka ema ne’ebé esforsa aan hela atu hetan empregu ne’ebé dignu. Normalmente dezempregu mosu tanba taxa ema ne’ebé buka empregu aas liu fali kampu traballu ezistente. Dezempregu dala-barak liu sai problema ba akonomia, tanba bainhira dezempregu barak,  produtividade no rendimentu sidadaun sira-nia sai menus, nune’e, bele hamosu kiak no mukit no problema sosiál sira seluk.

Iha peskiza balun ne’ebé hala’o hosi Ismah iha tinan 2015 kona-ba relasaun entre dezempregu no kriminalidade konklui katak dezempregu no rendimentu ne’ebé ki’ik atu sustenta moris lorloron nian halo ema (dezempregu) sai baruk ba servisu, nune’e nia hili liu dalan terik atu hetan osan. Kondisaun dezempregu no rendimentu ne’ebé menus bele dudu ema ida atu halo krime. Peskiza ne’e afirma liu tan katak ho taxa dezempregu ne’ebé aas bele fó influénsia negativa ba produtividade no rendimentu sosiedade nian nune’e bele hamosu problema sosiál hanesan kriminalidade.

Kriminialidade ne’e rasik tuir Khairani, et. al (2019) mai hosi liafuan crimen katak violénsia ka hahalok violentu, nune’e krime nu’udar atetude negativa ida. Krime sei hamosu prejuízu ba ema barak no autór krime ne’e rasik baibain hanaran ho kriminozu.  Simplesmente, kriminalidade nu’udar hahalok ka atitude ida ne’ebé halo hosi individu ka grupu individu balun ne’ebé kontra órden públiku ka kontra lei ka hahalok violentu ruma ne’ebé perturba estabilidade sosiál iha sosiedade nia leet (Sari, 2019). Krize ekonomia, pobreza, dezempregu no dezigualdede sosiál nu’udar fatór sira ne’ebé dala-barak provoka hahalok kriminál iha sosiedade ida nia leet.

Psikolójikamente, dezempregu halo ema nia emosaun la estável (Ikawati, 2015). Dezempregadu sira sente aan la-di’ak (liu-liu ba família sira), sente moe, sente inútil, sala hela de’it no bele hamosu depresaun hanoin, tanba dala-ruma ezijénsia hosi família sira. Ho kondisaun emosionál sira hanesan ne’e, dezempregadu sira dala-ruma ladun kontrola sira nia-aan. Atu bele dezvia hosi kondisaun sira hanesan ne’e, dezempregadu sira dala-barak halai ba atividade sira ne’ebé hamosu tan probelema seluk, pur-ezemplu hahalok sira ne’ebé kontra norma públiku no Lei sira liuhosi hahalok violentu no kriminalidade (Nadila, 2018).

Haree ba realidade iha ita-nia rain, dezempregadu ne’e la’ós de’it membru arte-marsiál no arte-rituál sira. Sidadaun rihun ba rihun ne’ebé la’ós membru arte-marsiál no arte-rituál sira mós tama iha kategoria ida ne’e. Klaru ke la’os totalmente sira-nia sala ho kondisaun ida-ne’e. Kondisaun dezempregu iha Timor-Leste filafali ba responsabilidade Estadu no Governu tanba ita seidauk konsege hamosu kampu traballu barak iha ita-nia rain atu akomoda ema hotu-hotu iha empregu.

Ne’e duni, kestaun konflitu sira-ne’ebé mosu iha ita-nia rain la’ós de’it komete hosi membru arte-marsiál ka arte-rituál sira, maibé ema hotu bele komete iha krime bainhira kondisaun ekonomia no kondisaun emosionál la estável, inklui bainhira pratikante arte hirak ne’e la halo tuir sira-nia doutrina rasik. Tuir Filózofu Cicero hateten “Ubi Societas, Ibi Ius, Ibi Crime” katak “Iha ne’ebé mak iha sosiedade, sei iha lei no krime” (in Sahar, 2018).

Hakerek-na’in nu’udar manorin ida iha Eskola Sekundária Públika 12 de Novembru Dili no hela iha Manleuana Dili.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!