OÉ-CUSSE, 09 novembru 2022 (TATOLI) – Autoridade komunitáriu sira hosi Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) otimista liuhosi atividade estudu komparativu iha Indonézia, sei hatudu rezultadu pozitivu iha prosesu dezenvolvimentu iha suku.
“Ha’u orgullu no agradese ba Autoridade RAEOA ho hanoin di’ak atubele dezloka ami ba hasa’e koñesimentu iha rai viziñu ho objetivu atu mai fali reforsa tán dezenvolvimentu iha suku. Ida-ne’e ami promete tanba agora mós autoridade tau ona fundu iha suku, entaun ita tenke hatudu rezultadu viajen ne’e iha suku idak-idak,” Xefe suku Cunha, Domingos Seco Caukan, informa ba jornalista sira iha Oé-Cusse, kuarta ne’e.
“Ohin, ami ba ho objetivu ida de’it atu aprende no haree prosesu dezenvolvimentu iha suku sira iha TTU no TTS, Indonézia nian, oinsá sira-nia motivasaun ba komunidade no programa saida mak konsege fó susesu ba komunidade sira atu moris, saida mak ita seidauk halo, bainhira ita fila mai bele implementa iha nia nia rejiaun ne’e, ne’e ami garante sei lori buat ruma hosi ami-nia estudu komparativu ne’e,” nia afirma.
Sentimentu ksolok ne’e hanesan mós hosi xefe suku Naimeko, Marcos Liu Abi, agradese ba Autoridade RAEOA, ne’ebé iha programa di’ak haruka xefe suku no jestór sira bele hetan koñesimentu ba prosesu dezenvolvimentu iha suku.
“Entaun viajen ne’e ho objetivu kada suku ba atu aprende kona-bá administrasaun iha suku, agrikultura, edukasaun, infraestrutura bázika nian, tanba daudaun ne’e autoridade mós hahú tau ona fundu ba kada suku, entaun kada suku tenke iha polítika di’ak,” nia orgullu.
Autoridade komunitáriu ne’e, garante durante estudu komparativu iha distritu rua, TTU no TTS, Indonézia sei esforsu atu akapta referénsia balun kona-bá lala’ok prosesu dezenvolvimentu iha suku, nune’e bainhira fila ba Oé-Cusse bele implementa iha suku rasik hodi kontribui ba polítika programa promosaun suku Amasat.
Jestór sub-rejiaun Pássabe, Anton Ulan, konsidera dezlokasaun ne’e programa Governu nian liuliu Autoridade RAEOA, tanba Oé-Cusse nu’udar rejiaun espesiál entaun presiza hasa’e koñesimentu ba rekursu umanu sira hahú hosi baze hanesan lideransa komunitáriu sira.
Nia dehan, estudu komparativu ne’e importante ba autoridade komunitáriu maka setór agrikultura, tanba RAEOA maioria populasaun moris ho atividade agrikultura.
“Nune’e ami bele hatene no haree ho matan saida mak dezenvolve iha rai viziñu sira, nune’e bele bele lori fila-fali mai iha RAEOA atu implementa iha ita-nia komunidade,” nia katak.
Notísia relevante: Xefe suku 18 hosi RAEOA hala’o estudu komparativu iha TTU-TTS
Jornalista : Abílio Elo Nini
Editór : Evaristo Soares Martins




