DILI, 10 fevereiru 2023 ( TATOLI) – Xefe Sesaun Saúde Moras Mentál iha Ministériu Saúde, Geovania Isabel Reis Corsino, hateten iha 2022 Ministériu Saúde rejista pasiente moras mentál hamutuk 2.000-resin no mate na’in-neen.
“Durante 2022, ami rejista pasiente moras mentál hamutuk 2.000-resin no mate na’in-neen tanba ho komplikasaun moras seluk no maioria rekuperadu no fila ba sira nia família”, Geovania Isabel Reis Corsino, dehan iha salaun MS Cacoli, ohin.
Nia dehan, husi moras sira ne’e maioria mai husi ekonomia uma laran ladún di’ak no mós ida seluk kona-ba deskonfia malu.
“Dalabarak ami hareee ita nia pasiente sira ne’e hanoin barak tan problema uma laran no hanoin ba pasadu entaun halo sira sai hanesan s3 maibé ho moras hanesan ne’e família sira tenke koopera hodi lori mai fasilidade saúde hodi halo atendimentu husi médiku sira no labele abandona sira iha dalan”, nia afirma.
Nia konta, dalabarak maioria moras hanesan ne’e sei lori ba matan dook hodi haree tuir no halo tuir, ikus mai grave mak lori mai fasilidade saúde entaun ida ne’e mak sei problema.
“Bainhira sira moras grave ona ita kura ho prosesu naruk tanba ne’e husu família sira tenke koopera ho médiku sira bainhira hasoru moras hanesan ne’e tenke lori lalais mai fasilidade saúde ne’ebé mak besik”, nia husu.
Nia esplika, moras mentál ne’e akontese ba idade joven husi 18 to’o 45 mak barak liuliu sira ne’ebé mak kaben na’in bele impaktu ba ida ne’e.
Moras mentál ne’e iha tipu oinoin hanesan ansidade, depresaun, postrauma, enatun sira ne’e depois simu tratamentu to’o di’ak maibé presiza tempu naruk.
Kona-ba fasilidade medikamentu no mós rekursu umanus sufisiente tu halo tratamentu ba moras mentál sira tanba ne’e MS nafatin esforsu hodi bele fó tratamentu di’ak ba sira.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva




