DILI, 23 fevereiru 2023 (TATOLI)—Governu Timor-Leste sei halo lansamentu ba Unidade Misaun Kombate Stunting iha inísiu marsu tinan 2023.
Diretór Ezekutivu Unidade Misaun ba Kombate Stunting, Filipe da Costa, hateten, Governu iha hanoin harii Unidade ne’e tanba Timor-Leste daudaun hanesan país ida ne’ebé hasoru problema boot iha situasaun inseguransa ai-han no seguransa má nutrisaun aas tebes iha mundu.
“Ita haree dadus sira ne’ebé lansa iha tinan 2020 katak situasaun inseguransa ai-han iha Timor-Leste ne’e, besik 50% mak ema moris iha ai-han la seguru no labarik sira tinan lima ba kraik ne’e 47% mak Stunting ka rais badak. Ho ida ne’e ita-nia Governu preokupa tebes hodi harii Unidade Misaun Kombate Stunting. No ita sei lansa Unidade ne’e iha inísiu marsu fulan oin tinan ida ne’e,” Filipe da Costa hateten ba Agência Tatoli, iha salaun Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE, sigla portugés), kinta ne’e.
Nia hateten, haree ba situasaun inseguransa no má nutrisaun númeru aas iha Timor-Leste, Prezidente Repúblika no Primeiru Ministru mós preokupa tebes. Tanba ne’e, mak iha Prezidente Repúblik nia diskursu investidura nia priodade tinan lima mai oin ne’e oinsá tau matan ba saúde inan no oan liuliu má nutrisaun ne’e.
Nia dehan, atu rezolve problema ne’e, Governu harii Unidade Misaun Kombate Stunting. Unidade refere harii ho dekretu lei númeru 91/2022, 22 dezembru ne’ebé Prezidente Repúblika promulga iha jornál repúblika 20 dezembru 2022.
Unidade ida ne’e agora estabelese ona iha Primeiru Ministru nia Gabinete no ninia natureza mak nia iha autónomu administrativu no finansa iha Primeiru Ministru nia Gabinete.
“Unidade ida ne’e atu harii ho objetivu atu fasilita preprasaun planu nasionál ida ne’ebé di’ak atu nune’e bele redús númeru Stunting hosi 47% to’o menús 25% antes 2030,” nia dehan.
Aleinde ne’e, Unidade Misaun Kombate Stunting nia misaun seluk mak ezekuta medida saida mak nesesáriu atu bele kombate stunting ne’e.
“Ita mós sei sai hanesan fatin atu fahe informasaun esklarese ba públiku kona-ba saida mak moras stunting ne’e, ninia impaktu no oinsá mak atu hasees an. Ita mós sei mobiliza komunidade hotu oinsá foti asaun sira hodi bele partisipa halakon stunting iha Timor-Leste,” Filipe dehan.
Unidade ne’e rasik mós sei apoiu hosi diresaun ajénsia sira ne’ebé implementa daudaun programa relevante sira atu nune’e bele susesu liutan iha programa sira ne’ebé sira hala’o no koordena ho parseiru sira hotu ne’ebé hakarak fó apoiu servisu luta kontra stunting iha Timor-Leste.
Stunting ne’e rasik, hanesan moras má nutrisaun ida ne’ebé mai hosi labarik tinan lima ba kraik mak sofre no Timor-Leste ne’e kuaze besik metade hosi labarik tinan lima ba kraik 47% hetan hela moras ne’e.
“Entaun moras ida ne’e nia impaktu mak impede dezenvolvimentu fíziku no kakutak. Ita bele hateten moras ida ne’e bele afeta ita-nia futuru jerasaun,” nia dehan.
Bainhira Unidade Misaun Kombate Stunting harii, nia programa esensiál atu kombate ba situasaun stunting iha Timor-Leste. Ho ida ne’e mak sira-nia parte iha ona planu asaun multi setorál ida ne’ebé lansa iha tinan 2021 ho naran SINAP. Planu ida ne’e define ona prioridade mak tau matan ba inan isin rua, bebé foin moris liuliu programa bolu mil dias.
“Bainhira inan isin rua hetan krekas ka anemia nia bebé mós sei hetan má nutrisaun, entaun ita tenke halo intervensaun ne’e hahú hosi inan isin rua to’o bebé moris no akompaña bebé to’o tinan lima,” Filipe dehan.
Unidade refere foin harii no sei prepara hela planu no orsamentu atu aprezenta iha ratifikativu. Maibé, daudaun ne’e sira-nia parte, hahú hetan apoiu funsionáriu sira hosi Departament of Foreign Affairs and Trade (DFAT) Austrália no Fundo das Nações Unidas para a Infância (UNICEF) ne’ebe hahú servisu. Tanba ida ne’e nu’udar unidade kordenasaun.
Jornalsita : Arminda Fonseca
Editora : Armandina Moniz





