iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE, POLÍTIKA

Governu realiza reuniaun trimestrál dahuluk ho parseiru dezenvolvimentu sira

Governu realiza reuniaun trimestrál dahuluk ho parseiru dezenvolvimentu sira

Governu realiza reuniaun trimestrál dahuluk ho parseiru dezenvolvimentu sira. Imajen/Antónia Gusmão.

DILI, 24 fevereiru 2023 (TATOLI) – Ministériu Finansa (MF) no Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) organiza reuniaun trimestrál dahuluk 2023 ho parseiru dezenvolvimentu sira.

Enkontru ne’e prezide husi Ministru Finansa, Rui Gomes, no Ministru Interinu Negósiu Estranjeru no Kooperasaun, Julião da Silva.

Eventu ne’e serve hanesan fórum ida ba Governu atu atualiza ba parseiru dezenvolvimentu sira kona-ba estatutu husi inisiativa xave lubuk ida, inklui lansamentu Estratéjia Reforma Jestaun Finansa Públika 2022-2027 husi Ministru Finansas, Rui Gomes, no Embaixadór Uniaun Europeia iha Timor-Leste, Marc Fiedrich.

Iha enkontru ne’e aprezenta sobre atualizasaun kona-ba Eleisaun Parlamentár 2023 husi Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE, sigla portugés), períodu tranzisaun Governu hafoin Eleisaun Parlamentár husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidélis Magalhães, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN husi Diretora Jerál ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, redusaun risku ba dezastre hosi Prezidente Autoridade Protesaun Sivíl, Ismael Babo, no Programa Nutrisaun husi Sekretariadu Movimentu SUN, Gabinete Primeiru-Ministru, Filipe da Costa.

“Ne’e hanesan enkontru dahuluk hosi tinan 2023 nian ho parseriru dezenvolvimentu sira no reprezenta enkontru ikus hamutuk ho Governu Daualuk. Iha enkontru tinan kotuk ho parseiru sira, buat barak maka akontese, relasaun entre Timor-Leste no nasaun parseiru sira kontinua metin no iha produtividade”, Rui Gomes hatete liuhosi intervensaun iha ámbitu enkontru ne’ebé hala’o iha Auditoriu MF, Aitarak-Laran.

Nia hatutan, parseiru ida ne’ebé la’ós de’it ba interese mutualizmu no respeitu, maibé mós iha área-xave dezenvolvimentu sira ne’ebé maka importante tebes ba Timor-Leste atu promove sustentabilidade no ekonomia.

“Ida ne’e inklui mós konetividade, fornesimentu bee-moos no saneamentu, edukasaun, saúde, agrikultura, turizmu, protesaun sosiál no reforma sira”, nia relata.

Ministru ne’e konsidera katak parseiru importante tebes atu ajuda Governu Timor-Leste atinje kompromisu globál hosi Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel kona-ba halakon ki’ak, saúde di’ak no moris di’ak, kualidade edukasaun, igualdade jeneru, bee-moos no saneamentu no dezenvolvimentu ekonómiku.

Adjunta Embaixadora, Suzy Wilson-Uilelea, konsidera enkontru ne’e importante tebes tanba nu’udar oportunidade bá Governu no parseiru dezenvolvimentu sira bele hasoru malu hodi diskute kestaun sira ne’ebé mak daudaun iha.

“Austrália sei iha interrese boot ba prosperidade futuru Timor-Leste nian no ami hanesan mós Nasaun Unida iha kompromisu atu kontinua serbisu hamutuk ho Governu atuál no sira tuirmai atu haree ba dezenvolvimentu kapitál umanu ba tempu naruk no ekonomia rai-laran”, Suzy Wilson-Uilelea realsa.

Adjunta embaixadora ne’e afirma mós kona-ba adezaun Timor-Leste ba ASEAN no Austrália kompromete katak hamriik hamutuk ho país. Austrália sei adapta ho sira-nian sistema hodi bele responde ba nesesidade Timor-Leste nian.

Eventu ne’e hetan partisipasaun husi membru Governu, korpu diplomátiku, parseiru dezenvolvimentu, reprezentante liña ministeriál, setór privadu no organizasaun sosiedade sivíl.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Maria Auxiliadora  

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!