iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Servisu Inspetoria Estadu esensiál tebes ba governasaun di’ak

Servisu Inspetoria Estadu esensiál tebes ba governasaun di’ak

Reuniaun trimestrál dahuluk ho inspetór no auditór sira husi instituisaun Governu. Imajen/FM.

DILI, 31 marsu 2023 (TATOLI) – Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, hatete, iha reuniaun trimestrál  dahuluk ho inspetór no auditór sira husi instituisaun Governu, katak servisu inspetoria Estadu importante tebes iha ámbitu boa governasaun nian.

“Iha ezijénsia husi públiku ba instituisaun Estadu atu hadi’a povu nia moris, liuhusi asegura kobertura no kualidade servisu publiku, nune’e inspetoria tenke asegura katak servisu sira ne’e kumpre duni lei no regra ein vigór”, Rui Gomes hatete iha Ministériu Finansa, Aitarak-Laran.

Governante ne’e afirma katak inspetór no auditór Estadu nian tenke hasoru malu kada fulan tolu hodi ko’alia kona-ba sira-nia dezempeñu servisu, nune’e bele fahe informasaun ba malu kona-ba progresu servisu inspetoria no auditoria interna.

“Servisu auditoria interna hala’o ho objetivu atu fornese julgamentu profisionál ida ne’ebé independente no informa instituisaun kona-ba situasaun sira ne’ebé nesesita atu halo korresaun hodi kontribui valór adisionál ba instituisaun. Auditór sira halo ida-ne’e liuhusi fornese rekomendasaun ne’ebé bele ajuda jestór sira dezenvolve atividade no mellora mekanizmu servisu ba rezultadu ida ne’ebé di’ak liu”, nia salienta.

Tuir Rui Gomes, objetivu finál auditoria interna la’ós atu fó sala malu ka buka sé mak kulpadu, maibe oinsá buka atu aumenta valór no tulun instituisaun atu mellora prosesu sira. “Ida-ne’e mak diferensa ho auditoria uluk nian no auditoria internu ida ohin loron nian ne’ebé buka aumenta efikásia prosesu sira liga ho governansa nian, halo kontrolu internu ne’ebé di’ak, no halo jestaun risku”.

Nune’e auditór interna ida tenke komunga prinsípiu imparsiálidade no objetividade hodi asegura independente, tane aas prinsípiu konfidensialidade no labele halo julgamentu iha situasaun konflitu dinterese ka hetan influensia husi terseira parte.

“Auditór interna tenke tau-aan nu’udar ema profisionál ne’ebé eselente hodi dezenvolve ita-boot sira-nia funsaun ho forma objetividade, kompetente, integridade no sempre tane aas prinsípiu konfidensialidade. Tenke kontribui ba promosaun étika no valór iha organizasaun ka instituisaun ne’ebé ita haknaar-aan ba hodi asegura dezempeñu efetivu no reponsabilizasaun ba jestaun”, nia husu.

Ministru Finansa esplika katak funsaun inspetoria no auditoria ne’ebé di’ak mós nu’udar prioridade ida iha polítika Reforma Jestaun Finansa Públika, partikularmente halo kontrolu ida ne’ebé di’ak iha utilizasaun osan públiku, karreta Estadu, ekipamentu no rekursu Estadu nian sira seluk, inklui mós kualidade atendimentu ba populasaun ein jerál.

Ho razaun ida-ne’e, iha prosesu Governasaun tomak tenke foku ba nia kualidade jestaun, ne’ebé mós inklui kualidade kontrolu, hodi lori dezempeñu ne’ebé di’ak atu garante utilizasaun osan públiku tuir nia dalan ne’ebé loos.

“Atu hetan jestaun ne’ebé di’ak, importante tebes ba kada entidade públika atu dezeña no pratika sistema kontrolu internu tuir prátika di’ak internasionál”, nia afirma.

Tanba ho sistema kontrolu ne’ebé di’ak mak sei ajuda atinje objetivu estratéjiku instituisaun nian, liuhusi preparasaun relatóriu finanseiru ne’ebé konfiavel, halo atividade operasionál ho forma efetivu no efisiente, konformidade ho lejislasaun no regulamentu aplikavel no garante salvaguarda rikusoin Estadu nian.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!