DILI, 25 Maiu 2026 (TATOLI) – Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE) tau alvu ba kreximentu ekonómiku naun-petrolíferu no gás to’o pursentu 7,5 até 2030, liuhusi implementasaun Planu Médiu Prazu (PMP) 2027–2030, ne’ebé foka liu ba polítika reforma no diversidade ekonómika hodi hametin investimentu setór privadu nian.
Planu Médiu Prazu ne’e aprezenta husi Koordenadora Unidade Planeamentu Integradu (UPI), Epi Orleães, iha Sorumutu Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste (TLDPM) 2026 ho tema “Trasa Orizonte ida Reziliente: Ekonomia Azúl, Integrasaun ASEAN, no Asaun Koordenada”.
Nia esplika katak faze finál husi implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030 ho objetivu atu muda modelu ekonómiku husi gastu públiku ba ida ne’ebé impulsiona husi setór privadu, produtividade, no investimentu.
“Foku husi PMP 2027–2030 maka reforma polítika no investimentu estratéjiku hodi hasai barreira sira dezenvolvimentu nian, hametin instituisaun sira, no harii fundasaun sira ba kreximentu ne’ebé lidera husi setór privadu”, Epi Orleães hateten.
Tuir aprezentasaun, Governu avalia katak Timor-Leste alkansa ona realizasaun importante balun iha implementasaun PED 2011–2030, inklui kobertura eletrisidade nasionál atinje pursentu 99,7, maizumenus pursentu 55 husi estrada nasionál sira ne’ebé kompleta ona, taxa literasia juventude atinje pursentu 87,3, Produtu Internu Brutu (PIB) no la’ós mina-rai no gás (nonmigas) filafali ba pursentu haat iha 2024 depois Timor-Leste nia integrasaun iha ASEAN no Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).
Maibé, Governu mós rekoñese katak dezafiu signifikativu sira sei iha nafatin iha estrutura ekonómiku nasionál nia laran. Daudaun, maizumenus pursentu 85 husi gastu públiku sira depende ba Fundu Petrolíferu, enkuantu investimentu privadu kontribui de’it ba pursentu neen husi PIB naun-petrolíferu no gás. Aleinde ne’e, taxa pobreza multidimensionál mantein iha pursentu 48-resin, no esportasaun la’ós mina-rai no gás mantein limitadu.
Tuir nia, iha kuadru PMP 2027-2030, Governu nia alvu transformasaun ekonómika graduál ida to’o 2035 liuhusi hametin setór produtivu no aumenta investimentu privadu.
Governu iha alvu PIB naun-petroleu no gas atu aumenta husi billaun $1,7 iha 2025 ba $2,4 iha 2030 no atinje 3,5 iha 2035. Kreximentu ekonómiku anuál mós alvu atu aumenta ba pursentu 5,5 to’o 6,5 durante faze PMP no atinje pursentu 7,5 hafoin 2030.
Aleinde ne’e, Governu iha alvu atu aumenta investimentu privadu husi 6% ba 10 to’o 15 husi PIB naun-petrolíferu no gás iha tinan 2030, nomós kriasaun empregu formál foun rihun 25 to’o 30.
Iha setór ekonómiku reál, Governu mós tau alvu ba aumentu iha esportasaun naun-petrolíferu no gás husi dólar amerikanu millaun $120 ba $250, espansaun irrigasaun funsionál ba ektare rihun 50, aumentu iha vizita turístika ba ema rihun 140, no aumentu iha partisipasaun forsa traballu husi porsentu 35,9 ba 42 iha tinan 2030.
Atu alkansa alvu sira ne’e, Governu estabelese ona prioridade estratéjiku prinsipál neen mak diversifikasaun ekonómika no kriasaun empregu liuhusi agrikultura, turizmu, ekonomia azúl, no Mikro Pekena no Médiu Empreza (MPME); hametin setór privadu nu’udar motór ba kreximentu; dezenvolvimentu infraestrutura apoiu nian hanesan estrada, portu, enerjia, no dijitalizasaun; hametin rekursu umanu no edukasaun profisionál; reforma institusionál no governasaun nian; hametin reziliénsia klimátika; no transformasaun dijitál.
Governu mós estabelese ona intervensaun prioridade nasionál sanulu, inklui reforma rejistu rai no negósiu, eskema kréditu MPME, dezenvolvimentu Ekonomia Azúl, dezenvolvimentu korredór ekonómiku sira, hasa’e produtividade agríkola, hametin banda larga nasionál, konfiabilidade bee no enerjia, no dezenvolvimentu forsa traballu ne’ebé adekuadu ba nesesidade sira konstrusaun, turizmu, peska, no indústria agrikultura nian.
Antes ne’e, Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, liuhusi Unidade Planeamentu Integradu (UPI) halo avaliasaun ba pilár lima husi implementasaun Planu Estratéjiku (PED) 2011-2030.
Pilár lima husi PED mak hanesan kapitál sosiál hamutuk meta 62, infraestrutura 42, dezenvolvimentu ekonómiku 49, institusionál no governasaun 44, makroekonómiku rua, ho totál meta 199.
Notísia relevante: MPIE avalia progresu PED 2011-2030, meta 39 konklui ona
Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, subliña katak PED nu’udar kompromisu Estadu nian ne’ebé hakat liu siklu polítiku sira no sai hanesan fundasaun ba dezenvolvimentu nasionál dezde 2011.
Tuir Xanana, maski iha ona progresu, maioria husi alvu sira PED nian sei la kumpre, nune’e Governu sei konsentra iha faze finál hosi implementasaun, to’o 2030, hodi aselera rezultadu tanjivel sira ba povu. “Ita tenke konsentra to’o tinan 2030 hodi aselera implementasaun no transforma progresu sira ba rezultadu tanjivel sira iha ema nia moris”, Xanana Gusmão hateten.
Nia salienta katak Governu iha kompromisu atu implementa faze finál implementasaun PED nian ho disiplina, responsabilidade, no foku boot liu ba rezultadu sira liuhusi enkuadramentu PMP 2027–2030.
Tuir nia, roteiru ne’e sei foka ba alkansa estatutu nasionál ho rendimentu médiu-aas, diversifika ekonomia naun-petrolíferu no gás, inklui liuhusi ekonomia azúl, hametin kreximentu inkluzivu, hasa’e kualidade rekursu umanu, no hametin reziliénsia instituisaun nasionál sira.
Governu mós konvida parseiru dezenvolvimentu sira atu aliña sira-nia apoiu ho prioridade sira husi PMP 2027–2030, partikularmente iha dezenvolvimentu ekonomia azúl, integrasaun ASEAN, no reforma estratéjiku nasionál sira hodi atinje kreximentu ekonómiku sustentavel.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





