DILI, 04 abríl 2023 (TATOLI)—Parlamentu Nasionál (PN), tersa ne’e, liuhosi reuniaun plenária aprova votu kongratulasaun ba eleisaun parlamentár iha Repúblika Cuba.
“Rezultadu votasaun a-favór 49 kontra 0 no abstensaun 0, nune’e votu númeru 10/V(V)-votu kongratulasaun ba eleisaun parlamentár iha Repúblika Cuba aprovadu,” Prezidente Parlamentu Nasionál, Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, hateten iha sala plenária PN.
Tuir textu votu kongratulasaun ne’ebé meza lee sai katak ho apresiasaun boot ne’ebé Parlamentu Nasionál Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) kona-ba eleisaun parlamentár hala’o iha loron 26 marsu ne’e, konfirma kompozisaun asembleia nasionál podér populár, prinsipál órgaun lejislativu repúblika Cuba.
Iha selebrasaun aktu eleitorál ne’e imperativu onra lidér Cubanu diferensa frente, kombate ba liberdade Repúblika Cuba, apezár hasoru konsekuénsia grave embarku ekonómia, komersiál no finanseiru impostu Cuba dura dékada lima, mezmu ne’e repúblika Cuba sempre asume parseiru importante dezenvolvimentu ba RDTL, ho lasu amizade profunda amizade povu rai rua, ho espesiál ba intermédiu apoiu ofisiál sistema saúde no formasaun médiku timoroan.
Timor-Leste ho Cuba estabelese kooperasaun durante tinan 22 ona, desde akordu kooperasaun negósia hosi eis Primeiru-Ministru, Mari Alkatiri no posteriormente asina hosi Prezidente Repúblika Cuba, Fidel Castro no eis Prezidente Repúblika, Xanana Gusmão iha 2001, hodi fó oportunidade timoroan ba estuda medisina iha Cuba.
Iha 2016, Sekretária Estadu Juventude no Despostu (SEJD) asina akordu kooperasaun ho Institutu Nasionál Desportu, Edukasaun Fízika no Rekresaun Cuba ba programa interkámbiu atleta no ekipa partisipa iha kompetisaun bilaterál no multilaterál, tantu iha TL no Cuba, nasaun rua konkorda mós iha kolaborasaun área informátika ba desportu, instalasaun desportivu, kapasitasaun treinadór no espesialista, administrasaun, medisina desportiva.
Ho forma ne’e, Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL), tinan barak ona ho kooperasaun Cubana iha dezenvolvimentu rekursu umanu Timor-Leste, espesialmente iha área medisina jerál nian.
“Povu Timor-Leste kongratula ba kontribuisaun Cuba ba dezenvolvimentu kuidadu saúde iha ita-nia nasaun, liu-hosi kolokasaun médiku Cubanu barak iha Timor-Leste desde 2003, iha paralelu, liu-hosi formasaun médiku timoroan lubun, kursu realiza iha Cuba no iha territóriu nasionál. Medida ne’e Repúblika Cuba reitera nia vontade kontinua kontribui ba formasaun médiku timoroan liu-hosi fakuldade medisina iha UNTL,” refere texu votu kongratulasaun ne’ebé meza PN lee sai.
Iha tinan 2022, Ministéiru Saúde afima parseria ho enkarregadu Negósiu Embaixada Cuba ba formasaun durasaun naruk iha medisina espesializada, kolaborasaun ne’e destina mós ba konstrusaun sentru kardiolójia no onkólojia iha Timor-Leste.
Nune’e, konsidera lasu kooperasaun relasaun entre nasaun rua iha mantein tempu naruk durante dekada rua, PN iha sesaun plenária parabeniza Cuba ba eleisaun parlamentár ne’ebé realiza iha pás no trankuilidade hosi sidadaun Cubanu.
Entretantu, proponente ba votu kongratulasaun ne’e aprezenta hosi Deputadu Fretilin, David Dias Ximenes ‘Mandati’ ho Antoninho Bianco.
Deputadu Mandati hateten, Cuba nia apoiu makaas ba prosesu luta indepedénsia Timor-Leste nian no mós iha prosesu dezenvolvimentu, nune’e votu kongratulasaun ne’e atu reitera kooperasaun liután.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes