DILI, 28 jullu 2023 (TATOLI)–Ministériu Saúde (MS) hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu Organizasaun Mundiál Saúde (WHO, sigla inglés), selebra loron mundiál hepatite hodi tau forsa hamutuk luta kontra moras ne’e.
Vise-Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno, hateten, kada tinan iha loron 28 jullu sempre iha selebrasaun loron mundiál hepatite ho objetivu atu hasa’e konsiénsia. Nune’e, tema ba selebrasaun tinan ne’e nian mak ‘Moris ida, Aten ida’, ne’e atu dehan katak, tenke iha ona asaun konkretu ida atu atende problema hepatite, ne’ebé a’as tebes iha Timor-Leste.
“Hepatite sei sai nu’udar problema saúde públika iha nível globál, rejionál no nasionál. Estimasaun globál hatudu katak iha tinan 2019 rejista moras hepatite hamutuk millaun 3,3, kazu foun hepatite B no C ho númeru estimativa mortalidade millaun 1,1. Enkuantu rejionál Sudeste Aziátiku estimasaun hatudu infesaun foun iha kazu 260.000 ho númeru mate hamutuk 180.000 (69%), estimasaun ba hepatite B hatudu númeru kazu foun iha 230.000 ho númeru mate ne’ebé a’as hamutuk 38.000 (16,5%),” Vise-Ministru hateten iha selebrasaun loron mundiál hepatite, iha salaun Timor Plaza, sesta ne’e.
Iha kontestu Timor-Leste, estimasaun hatudu katak prevalénsia entre populasaun jerál iha 5,5% ba hepatite B nomós 0,29 ba hepatite C. Iha grupu espesífiku sira prevalénsia a’as liu entre risku sira mak hanesan ema ne’ebé moris ho HIV (7%) no banku sangue.
Relatóriu regulár hosi fasilidade Timor-Leste a’as loos kompara ho moras seluk hanesan HIV/SIDA, nasaun sira iha mundu konsidera moras hepatite hanesan moras ne’ebé oho ema inklui mós iha Timor-Leste.
Notísia relevante : MS lansa programa vasinasaun hepatitis B
Nune’e, tratamentu ai-moruk ba moras hepatite iha Timor-Leste iha ona maibé iha de’it Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) hanesan pilotu, tanba ne’e Governu investe no halo espansaun tratamentu ba moras hepatite to’o ospitál referál no munisípiu sira.
Timor-Leste iha ona planu estratéjiku nasionál tinan 2022-2026 integradu ba HIV/hepatite no STI iha planu estratejia atu kombate no iha ona rekursu atu fó tratamentu, maibé falta de’it medikamentu. Iha ai-moruk oin rua ne’ebé uza hodi halo tratamentu ba pasiente hepatite mak ai-moruk tenofovir no entecavir, agora iha de’it HNGV, fasilidade sira seluk seidauk estabelese.
Moras hepatite iha oin haat hanesan hepatite A, B, C, D no E, maibé pasiente ne’ebé identifika iha Timor-Leste maioria hepatite B. Tanba ne’e presiza investe haforsa kapasidade teste no tratamentu liuhosi fasilidade saúde sira hodi halo diágnostika ba moras ida-ne’e no fahe informasaun ba komunidade kona-ba prosesu prevensaun ba moras ida-ne’e.
Transmisaun moras hepatite B liuhosi ran, kontaktu seksuál no hosi inan ba oan, nune’e atu prevene ida-ne’e Governu foti medida fó vasinasaun hepatite B grupu risku, profisionál saúde, pesoál uniformadu no ema moris ho HIV. Hepatite B labele kura 100%, hanesan hepatite sira seluk maibé ho tratamentu ne’ebé iha bele evita komplikasaun moras seluk.
Tau importánsia ba ajenda eliminasaun hepatite
Iha biban hanesan, Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Arvin Mathur, hateten, liga ho tema tinan ne’e nian, ilumina importánsia hosi aten ba ajenda eliminasaun hepatite.
“Loron-loron, ita-nia aten bele hala’o liu funsaun 500, importante hodi mantein ita bele moris nafatin. Tanba ne’e mak importante tebes atu fó prioridade ba ita-nia aten nia saúde no hatene ita-nia estatutu hepatite mós importante.” Arvin Mathur esplika.
OMS fó sai faktu balun hanesan, ema na’in-3.000 mate loron-loron tanba hepatite, signifika ema mate ida ho hepatite kada segundu tolu-nulu. Infesaun foun ba hepatite B no C hamutuk 8.000 liu akontese loron-loron, ne’e signifika akontese liu infesaun 5 kada minutu ida.
“Bainhira kontinua ho situasaun nune’e, virus hepatite sei oho ema barak liu do que malária, tuberkuloze no HIV/SIDA ein kombinasaun iha tinan 2040. Ida-ne’e klaru katak hanesan alarme ida bainhira ita hatene katak hepatite mak moras, ida-ne’ebé loloos bele prevene no bele trata, maibé realidade se iha ema millaun 350 resin mak moris ho infesaun hepatite vírus krónika,” reprezentante OMS ne’e subliña.
Iha kontestu Timor-Leste nian, foku variável no apoiu programátiku haree hosi moras tolu ne’ebé bele elimina, husi foku mínimu HIV to’o foku másimu ba hepatite B no siphifils, maibé sein apoiu finansiamentu ba programa nasionál vírus hepatite.
Iha Timor-Leste, maski iha progresu iha teste no vasinasaun ba hepatite, maibé kontrola hepatite B nafatin sai dezafiu ida tanba falta fundu dedikadu ba programa hepatite virál, inklui limitasaun ba fiskalizasaun dadus banku sangue.
“Ha’u kontente tebes atu hatudu katak Timor-Leste muda ona ba Planu Estratejiku Integradu ida kona-ba HI, hepatite no ISD (infesaun sexual daet ou STI) 2022-26. Aleinde ne’e, propoin mós matadalan nasionál sira kona-ba hepatite B no C atu dezenvolve ho apoiu tékniku no finanseiru OMS nian. Ita tenke fó prioridade ba finansiamentu, haforsa fiskalizasaun, no implementa Planu Estratéjiku Nasionál ba HIV, hepatite no ISD 2022-2026,” nia argumenta.
Iha loron mundiál ba hepatite, entidade relevante sira hato’o filafali kompromisu atu apoia Timor-Leste hodi eskala uza instrumentu efetivu hasoru hepatite, liu-liu hosi teste no tratamentu.
Matadalan nasionál sira kona-ba hepatite B no C, no implementasaun planu operasionál ne’ebé komprensivu kona-ba hepatite B ne’ebé kobre área tolu hanesan prevensaun ba HBV, diagnóstika no tratamentu ba HBV, no ikus liu informasaun estratéjika kona-ba HBV.
“Hotu-hotu nia objetivu klaru to’o 2030, mak atu elimina vírus hepatite hanesan ameasa saúde publika, signifika redusaun 90% iha insidénsia no redusaun 65% iha mortalidade kompara ho númeru iha tinan 2015. Ida-ne’e nu’udar alvu ambisiozu, maibé fiar metin katak liuhosi hasa’e eskalaun teste no tratamentu ba vírus hepatite ida-ne’e posível,” Reprezentante OMS tenik.
OMS Timor-Leste nafatin iha kompromisu tomak atu aselera esforsu ba eliminasaun, liuhosi haforsa nia kuidadu saúde primária no kuidadu espesializadu ba pasiente sira ne’ebé presiza liu.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina





