OÉ-CUSSE, 22 agostu 2023 (TATOLI – Organizasaun Permakultura Timor-Leste, (PERMATIL), hamutuk ho Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), tersa ne’e abertura formasaun akampamentu iha aldeia Lakufoan, suku Costa, sub-rejiaun Pante Makasar ho tema ‘Ami Prontu Servisu Bee no Konzerva Rai’ ho objetivu atu restaura fila-fali bee-matan sira-ne’ebé maran iha tempu bailoron hodi liuhosi tékniku konservasaun.
Formasaun ne’e realiza durante loron neen, hahú segunda loron 21 to’o sabadu loron 26 agostu 2023 ho partisipante hamutuk ema na’in-500, mai hosi komunidade suku 18, aldeia 63 iha territóriu Oé-Cusse, no hetan mós observasaun mai hosi komunidade munisípiu Ermera, Viqueque no Aileu.
Notísia relevante: PERMATIL no RAEOA halo kooperasaun prezerva bee no ambiente
Iha serimónia abertura ne’e, Prezidente Autoridade RAEOA, Arsénio Paixão Bano, orgullu no espera liuhosi kooperasaun Autoridade RAEOA ho PERMATIL bele tulun komunidade no organizasaun sira Oé-Cusse oinsa konserva bee.
“Ohin ita loke Oé-Cusse perma-Yount Camp 2023, ita loke para ita-boot sira-ne’ebe maka partisipa semana ida, para ita-boot sira bele aprende buat ruma ba RAEOA, hotu-hotu tenke halo de’it ba RAEOA ba Timor-Leste, ohin ita hotu iha-ne’e, ba saida ba buka bee,” Arsénio Paixão Bano, ba jornalista sira hafoin abertura iha aldeia Lakufoan.
RAEOA tenke kontente tanba halo duni iha Lakufoan, fatin ne’ebé PERMATIL sira halo ona ezersisiu balu, Autoridade nia esperansa ba futuru labele hasoru-tán krize kona-bá bee-moos.
“Ha’u iha esperánsa katak, ho apoia PERMATIL, tinan ne’e ida ita iha akordu ida atu tulun RAEOA fó formasaun atu haree bee-matan sira no mós ita-nia organizasaun sira-ne’ebé iha ona hanesan WN ho organizasaun sira-selu, ha’u hanoin ita sei konsege, tan ne’e maka Oé-Cusse, ita tenki semangat ba ida-ne’e sei iha apoia atu buka bee,” nia espera.
Diretór Ezekutivu Organizasaun PERMATIL, Ego Lemos, esplika, durante akampamentu ne’e PERMATIL sei fasilita sertifikadu no hetan rekõnesimentu hosi Prezidente Autoridade RAEOA, tanba formasaun iha loron neen, sei aprende materia prinsipál tolu.
Materia primeiru sei aprende kona-bá konservasaun bee-matan atu atu restaura fila-fali bee-matan iha fatin alvu, materia segundu sei aprende kona-bá konservasaun agrikultura, no materia terseira prende kona-bá halo terras.
“Materia kona-bá konservasaun bee ne’e, téknika primeiru oinsa reabilita ka kee fali debu naturál sira, atu-bele kapta udan-been, tékniku segundu halo travasaun kadalak, teknika terseiru maka kuda ai-ne’ebé maka bele salva no bele rai bee iha rai okos, depois bele fornese fali ba bee-matan sira,” nia esplika,
Nia hatutan, téknika kona-bá terras atu aplika, maka terras banku, terras brula, ida-ne’e liu-liu ba to’os sira-ne’e rai-lolon, atu fasilita komunidade sira-bele kuda modo no sei introdús mós téknika terras banku.
Aliénde ne’e, iha tématiku tolu ba konservasaun agrikultura, hodi fokuliu oinsa halo toos labele sunu, bele utiliza ai-tahan sira, duut, hodi sai fali rai metan.
“Ita mós sei fasilita formasaun ba joven sira, atu oinsa halo adubu organiku, nune’e sira labele depende ba abudu importasaun kímiku maibé bele prodús rasik iha rai laran, hodi utiliza no balu bele ba faan fali iha merkadu, ida-ne’e maka objetivu hosi akampamentu ne’e rasik,” nia informa.
Diretór Ezkutivu PERMATIL Ego Lemos konfirma, durante intervensaun PERMATIL iha kooperasaun no servisu hamutuk ho komunidade 500-resin iha territóriu Timor-Leste, no konsege hamoris fila-fali bee-matan hamutuk 400 no iha Oé-Cusse foin hahú iha aldeia Lakufoan.
“Ita hili Lakufoan tanba sai ezemplu di’ak iha Oé-Cusse, tina kotuk ami mai iha ne’e ho apoia UNDP, depois ami identifika debu naturál iha ne’e ho apoia komunidade, ita konsege hamoris bee-matan 15, ita halo desde tinan kotuk bee-matan sira mate maib’e progresu to’o tinan ne’e bee-matan sira komesa moris ona,” nia informa.
Xefe aldeia Lakufoan, José António Takake, senti orgullu tanba hosi ONG PERMATIL bele hili Lakufoan sai sentru formasaun ba joven sira mai hosi suku 18 no aldeia 63 iha territóriu Oé-Cusse.
“Prezensa PERMATIL iha ne’e, kapas tebes, tanba fó rezultadu di’ak ba komunidade liu-liu bee-matan sira-ne’ebé makai ha tinan kotuk, antes prezensa PERMATIL iha ne’e menus, maibé agora aumenta, tan ne’e maka ohin autoridade sira antuziasmu tebes, lokál hamutuk ho komunidade kontribui halo preparasaun”
Entretantu, partisipa eventu iha ne’e mai hosi komunidade suku 18 no aldeia 63 iha territóriu Oé-Cusse, grupu komunidade, ONG lokál inklui grupu komunidade mai hosi Ermera, Vikeke no Aileu.
Notísia relevante: PERMATIL komprometidu kolabora ho Governu hadi’a rekursu bee
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editor: Evaristo Soares Martins





