iklan

POLÍTIKA

FRETILIN kontra totál projetu alterasaun lei indultu

FRETILIN kontra totál projetu alterasaun lei indultu

Xefe bankada FRETILIN, Deputadu Aniceto Longuinhos Guterres. Imajen Tatoli/António Daciparu.

DILI, 04 outubru (TATOLI)—Xefe bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN), Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, konsidera projetu alterasaun ba lei númeru 5/2016, 25 maiu, kona-ba Prosedimentu Konseisaun Indultu no Komutasaun Pena, halakon prinsípiu fundamentál iha aplikasaun indultu no komutasaun pena nian ne’ebé antes ne’e vigora iha lei vijente.

Notísia Relevante: PN Sei Konsidera Pedidu Prezidente Repúblika Atu Altera Lei Indultu

“Bankada Parlamentár FRETILIN hili pozisaun hodi vota kontra projetu-lei ida-ne’e iha jeneralidade, tanba inisiativa ida-ne’e halakon prinsípiu sira fundamentál iha aplikasaun indultu no komutasaun pena nian ne’ebé antes ne’e vigora iha lei vijente,” Xefe bankada FRETILIN ne’e deklara ba jornalista sira liuhosi konferénsia imprensa iha sala bankada iha uma fukun PN, kuarta ne’e.

Pontu sira-ne’ebé sai baze ba bankada FRETILIN hodi vota kontra inisiativa ida-ne’e tanba inisiativa ida-ne’e fó vantajen ba krime sira hodi buras/

Nia dehan, tanba ho razaun halakon tiha provizaun kona-ba minimu pena ne’ebé prizoneiru/a ka kondendu/a ida, tenke kumpre antes hetan indultu hosi Prezidente Repúblika hanesan hakerek iha artigu 3, 2 lei vijente, katak kondenadu/a ida-ne’ebé atu hetan indultu ne’e pelumenus kumpre ona 1/3 ba medida seguransa ka pena ne’ebé aplika ba nia.

Ho nune’e, konsekuénsia hosi alterasaun ida-ne’e mak halo kondenadu ida-ne’ebé foin simu pena prizaun loron ida mós bele hetan indultu konforme Prezidente Repúblika nia preferénsia.

Pojetu-lei ida-ne’e fó perigu ba Estadu tanba halakon tiha provizaun kona-ba Crimes insuscetíveis de indulto ka krime sira-ne’ebé labele hetan indultu tuir artigu 4 iha lei vijente.

“Krime sira-ne’ebé labele hetan indultu mak krime terrorizmu, kondenadu ida-ne’ebé envolve iha organizasaun terrorista ka asosiasaun kriminoza ruma, krime kontra ema-nia vida ne’ebé hetan pena liu tinan ualu, krime korupsaun, pekulatu, brankeamentu kapitál, enrikesimentu ilejítimu, tráfiku umanu, tráfiku arma, krime alterasaun Estadu de direitu, koasaun kontra órgaun konstituisionál, infidelidade diplomátika no kolabora ho forsa defeza inimigu rai seluk nian,” nia hateten.

Kona-ba artigu 5 (b) no 5(c) hosi projetu-lei ida fó dalan ba intervensaun judisiáriu hosi rai seluk ba soberania judisiáriu iha Timor-Leste liuhosi fó lejitimidade ba Xefe Estadu estranjeiru sira, no reprezentante ka xefe misaun diplomátika ne’ebé akreditadu iha Timor-Leste hodi husu indultu ba nia sidadaun ka sidadaun seluk ne’ebé sira hakarak atu liberta hosi sistema judisiáriu iha Timor-Leste.

Nune’e, la fó limitasaun ba kompeténsia ba Prezidente Repúblika nian tuir konstituisaun artigu  85 (i) hodi rona tuir Governu, atu fó perdaun ka hamenus kastigu.

“Bankada FRETILIN hakarak atu projetu-lei ida-ne’e mantein kriteria sira-ne’ebé artigu 3 no 4 lei vijente ne’e iha, inklui husu atu la inklui kompeténsia lejitimidade ba Xefe Estadu rai-li’ur no Xefe diplomátika ida hodi halo pedidu ka rekerimentu ba indultu nian,” nia hateten.

Bankada FRETILIN hanoin katak kondenadu ida atu hetan indultu tenke mai hosi avaliasaun ne’ebé Ministériu Justisa halo liuhosi serbisu prizaun nian, atu hatuur prinsípiu justisa ida-ne’ebé universál ne’ebé sees hosi intervensaun polítika sira.

FRETILIN sei halo esforsu tomak iha Parlamentu Nasional, tuir mandatu konstitusionál ne’ebé iha hodi kontinua mantein prinsípiu lei ne’ebé justu tuir konstituisaun.

Notísia Relevante: Ministru Justisa Kontente Kuandu Lei Indultu Hetan Alterasaun

Enkuantu, iha 03 outubru 2023 ne’e Parlamentu Nasionál liuhosi reuniaun plenária aprova projetu-lei númeru 1/VI (1a) Prosedimentu Konsensaun Indultu no Komutasaun Pena iha faze   jeneralidade ho votu a-favór 37, kontra 22 no abstensaun ha’at (4).

Tuir relatóriu paresér komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisionál ne’ebé Agência Tatoli asesu, haktuir ba projetu-lei ne’e iha artigu hamutuk 13, ne’ebé hahú hosi Kapítulu I Dispozisaun Jerál ho artigu haat kompostu hosi artigu 1 (Objetu), artigu 2 (Ámbitu), artigu 3 (Definisaun), artigu 4 (Natureza).

Kapítulu II Instrusaun inisiativa no desizaun ho artigu rua kompostu hosi artigu 5 (Lejitimidade), artigu 6 (Inisiativa), artigu 7 (Instrusaun), artigu 8 (Audisaun Governu), artigu 9 (Desizaun), artigu 10 (Efeitu), artigu 11 (Komunikasaun indultu, komutasaun no nia ezekusaun).

Kapítulu III Dispozisaun finál ho artigu rua, hanesan artigu 12 (Revogasaun) no artigu 13 Entrada Vigór).

Enkuantu iha lei vijente, lei 5/2016, 25 maiu kona-ba Prosedimentu Konsesaun Indultu no Komutasaun Pena, ho artigu existente hamutuk 11, kompostu hosi artigu 1 (Objetu), artigu 2 (Efeitu), artigu 3 (Kriteiru konsesaun), artigu 4 (Krime insuscetíveis indultu).

Artigu 5 (Data anual ba konsesaun indultu no komutasaun pena), artigu 6 (Aprezentasaun pedidu indultu no komutasaun pena), artigu 7 (Instrusaun), artigu 8 (Paresér no remesa autos), artigu 9 (Dekretu Prezidensiál no libertasaun imediata rekluzu), artigu 10 (Revogasaun) no artigu 11 (Entre em vigor).

Tuir relatóriu paresér Komisaun A ne’e haktuir, eliminasaun ba limitasaun poder indultu, enkuantu iha lei vijente trata la’ós de’it prosedimentu maibé kontein mós norma inside kona-ba exersísiu poder indultar, iha artigu 3, 4 no 5, nune’e projetu-lei pretende apenas norma prosedimentál, elimina norma fixa parametru no limite ba poder de indultar.

Projetu-lei ne’e introdús definisaun foun “Indultu’’ no “Komutasaun Pena”,  substansialmente diferensa hosi Kódiku Penál, indultu apenas perdaun totál pena no la’ós perdaun parsiál, no komutasaun pena pasa la’ós so komutasaun (troca de uma pena por outra) hanesan mós diminuisaun pena.

Ba natureza no fundamentu indultu, lei atuál la kontein definisaun natureza indultu nein refere razaun indultu bazeia, kontráriu ho projetu-lei ne’e define natureza indultu hanesan “intervensaun polítika” no define ho nia fundamentu “razaun umanitária”.

Ba iha revogasaun indultu, projetu-lei mantein posibilidade revogasaun indultu, mas afasta-se filosófia hosi lei vijente.

Iha projetu-lei ne’e mós introdús inovasaun iha matéria rekere indultu (lejitimidade) hosi Xefe Estadu estranjeiru no reprezentante misaun diplomátiku.

Kona-ba instrusaun iha lei vijente prosesu inklui konsulta paresér ne’ebé produs hosi órgaun justisa envolve iha ezekusaun pena, hanesan serbisu prizionál, Ministériu Públiku no Tribunál (artigu 7, 8), maibé iha projetu-lei ne’e elimina konsulta hosi instánsia sira-ne’e.

Ba efeitu indultu, referénsia dahuluk halo kona-ba reperkusaun direta ho definisaun foun proposta iha projetu-lei ne’e iha eleitu indultu no komutasaun pena, tanba ho razaun refere difinisaun efeitu indultu pasa perdaun totál, maibé la’ós perdaun parsiál.

Tanba, pasa efeitu komutasaun pena, diferensa substansiál reprezenta inovasaun introdús hosi projetu-lei ne’e dahuluk (i) iha estinsaun efeitu sívil kondenasaun, ida-ne’e responsabilidade sivil dekorrente krime iha forma indemnizasaun sivil no daruak (ii) iha kanselamentu iha rejistu kriminál ba kondenasaun kona-ba a qual recaiu indultu.

Proponente ba projetu-lei ne’e reprezenta hosi Deputadu Duarte Nunes ho Patrocínio Fernandes, justifika no fundamenta nesesidade inisiativa ne’e mak hanesan elimina kondisaun no limitasaun lei atuál impoen ba Prezidente Repúblika.

“Prezidente Repúblika pesoa ida eleita iha votasaun populár universál, karrega lejitimidade importante, é pessoa capaz de exercer ho ponderasaun no bom senso poder ne’e konstituisionál,” Deputadu proponent, Duarte Nunes, fundamenta liuhosi relatóriu paresér komisaun A ne’ebé Agência Tatoli asesu, kuarta ne’e.

Proponente sira fundamenta liután inisiativa ne’e repoin “orden konstituisionál” tanba entende hosi lei restrinji exersísiu poder indultu, no indultu nu’udar forma koresaun eru judisiáriu grave, ho ida-ne’e posibilidade di’ak hanesan forma “kontrolu polítiku” iha judisiáriu.

Kona-ba lejitimidade rekere indultu, justifika inkluzaun Xefe Estadu estranjeiru ka xefe misaun diplomátika, ho objetivu permite reprezentasaun ba estranjeiru sira-ne’ebé laiha família ka laiha ema ida reprezenta, neste kazu Prezidente Repúblika hosi nia nasaun, simu informasaun hosi reprezentasaun diplomátika bele rekere indultu.

Reprezentante Ministru Justisa liuhosi Vise Ministru ba Fortalesimentu Instituisionál, Paulo Remédios, ninia opiniaun jerál lei ne’e “dinámika, moderna no evolutiva”, ne’e signifika mai ita haree ba futuru no haree ba esperiénsia mundiál kompara ezemplu ho nasaun Brazíl.

“Kona-ba projeitu lei ne’e, Governu laiha objesaun,” Vise Ministru ne’e hateten liuhosi relatóriu paresér hosi komisaun A nian.

Nia hateten, lei vijente padecia vísiu inkonstituisionalidade impor restrisaun ne’ebé konstituisaun la permite, Governu konkorda projetu-lei ne’e, maibé opiniaun Governu nian jenérika no kona-ba detallu lei Governu sei pronúnsia iha momentu oportunu.

Notísia Relevante: PN halo re-apresiasaun alterasaun Lei Konsensaun Indultu-Komutasaun pena

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!