OÉ-CUSSE, 24 novembru 2023 (TATOLI) – Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) liuhosi Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Agrikultura, sesta ne’e alerta pontu prinsipál lima ba komunidade sira atu kumpri hodi responde ba situasaun El Niño ba mudansa klimátika.
Notísia relevante: RAEOA sei prepara asaun hasoru mudansa klimátika
Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Agrikultura, José Eta, hato’o mensajen prinsipál ne’e iha ámbitu semináriu hodi komemora loron mundiál ai-han ho tema, ‘konserva bee no ai-han nutritivu ba ema hotu’ atu prepara hasoru mudansa klimátika ka El Niño iha Oé-Cusse Ambeno.
“Ohin ita halo semináriu ne’e atu komemora loron mundiál ba ai-han, tuir loloos nia loron iha 16 outubru, iha nível nasionál realiza ona, maibé Oé-Cusse foin mak realiza,” José Eta ko’alia iha ámbitu semináriu ne’e.
Nia informa, iha ámbitu komemorasaun ne’e Diresaun Rejionál Agrikultura, halo uluk avaliasaun suku ualu (8), ba sira-nia atividade tesi ai no sunu menus, no avalia mós suku sira-ne’ebé halo ona konservasaun bee, inklui avalia grupu agrikultór sira aprezenta kompetisaun ai-han lokál.
“Ohin iha semináriu ne’e ita alerta ba komunidade sira iha Oé-Cusse pontu lima, ne’ebé maka reforsa ona hosi sirkulár autoridade nian, públika iha loron 21 outubru, katak, ita hotu tenke kumpri,” José Eta, hateten,
Tuir nia, pontu prinsipál ne’e hanesan, primeiru, tenke konserva no poupa bee, tanba Timor-Leste liu-liu Oé-Cusse sei enfrenta situasuan El Niño, akontese bailoron naruk, entaun afeta ba bee-moos iha fatin hotu menus, tan ne’e maka, Autoridade aviza ba komunidade sira atu hahú ona poupa bee.
Segundu, presiza asegura animál sira, iha fatin ne’ebé seguru hetan bee-natoon, nune’e bele asegura sira-nia saúde, sustenta vida atu benefísia mós ba populasaun sira.
Terseiru maka, aviza mós atu aplika téknika katak, labele sunu rai no du’ut sira, maibé uza atu taka fali rai ho ai-horis sira ne’ebé iha, ho objetivu atu-bele asegura unidade rai (tingkat kelembapan tanah) ho plantasaun.
Kuartu, aviza mós bainhira udan monu rai, komunidade sira persiza rezerva (rai) bee halo kaptasaun, ikusliu maka rai ai-han iha fatin seguru, atu labele hetan estragu hosi peste bainhira akontese ai-han menus.
Notísia relevante:DNMG alerta Timor-Leste hetan ameasadu bailoro naruk to’o tinan oin
Iha semináriu ne’e Jestór programa PERMATIL, Adelino Cabral, informa ba partisipante sira katak, prezensa PERMATIL iha Oé-Cusse, ezekuta ona programa prinsipál rua, konservasaun rekursu naturál liga ba konserva bee no ai.
Nune’e halo ona atividade konservasaun rekursu bee iha territóriu nasionál, no fasilita mós formasaun ba joventude sira liuhosi akampamentu, organiza ona iha nível nasionál to’o munisipiu.
“Ne’ebé tuir dadus PERMATIL servisu hamutuk ho grupu komunidade hamutuk 500-resin iha territóriu nasionál, hodi implementa tékniku kona-bá konservasaun rekursu bee-moos nian no bee-matan ne’ebé konserva ona hamutuk 800-resin,” nia katak.
Tán ne’e iha semináriu ne’e, importante atu atualiza situasaun El Niño ba komunidade sira, atu iha koñesimentu hodi hahú prepara.
Notísia relevante:PERMATIL realiza formasaun akampamentu iha Lakufoan ‘restaura fali bee-matan iha fatin alvu’
Entretantu, hola parte iha semináriu ne’e, mai hosi parsériu sira iha nível rejionál, nasionál no internasionál sira hanesan, ONG OXFAM, WN, UNDP, AFFOS, BIFANO inklui mós grupu agrikultór sira mai hosi suku Naimeko, Usitasa’e, Bobometo, Lela-Ufe, Costa, Taiboko ho suku Bene-Ufe.
Jornlaista: Abílio Elo Nini
Editór: Evaristo Soares Martins





