OÉ-CUSSE, 18 dezembru 2023 (TATOLI) – Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Tomás do Rosário Cabral, segunda ne’e hala’o diálogu ho komunidade sira iha suku Costa, sub-rejiaun Pante Makasar, Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), hodi prepara komunidade Monemeko atu sai suku foun iha 2024.
Notísia relevanate: Aldeia tolu iha Costa Oé-Cusse preparadu sai suku
Suku Monemeko, nu’udar suku preparativu ida mai hosi aldeia Oétfo ho Lakufoan pertense ba suku Costa nian, daudaun ne’e prepara atu sai suku ho naran suku Monemeko.
“Ha’u simu despaixu ida hosi Primeiru Ministru atu mai diálogu ho komunidade suku Costa, tanba iha pedidu suku foun ida, ne’ebé iha kedas foho besik fronteira, iha 2013 iha problema, entaun suku ida-ne’e sai prioridade,” Tomás Cabral, ko’alia iha enkontru ho komunidade sira iha sede suku Costa.
Nia informa, iha situasaun pandemia, Governante ne’e hala’o vizita ida Monemeko, komunidade sira informa, katak dezde Timor-Leste independénsia, seidauk hetan vizita ofisiál ruma hosi membru Governu sira, só saudoza Isavel Ferreira mak ba vizita, iha momentu akontesimentu dezastre naturál, ahi haan mutuk uma-kain 13.
“Ida-ne’e bele sai prioridade, tán ne’e ha’u husu komunidade sira tuur hamutuk prosedimentu tenke remata, atu janeiru 2024, ita bele fiksa ba diploma, imi bele sai suku foun ho naran suku Monemeko,” Governante husu.
“Nune’e ita bele muda, fulan-abríl bele iha eleisaun, sira seluk imi tenke deside didi’ak, problema nia hún tolu de’it, tenki iha rai, tenke iha populasaun, tenke respeita tradisionál sira, maibé fatin Leolbatan Monemeko ne’e tenke presiza duni atu forma autoridade ida atu kontrola sira,” nia informa.
Notísia relevante: Governu sei avalia suku hitu iha Oé-Cusse molok válida sai suku foun
Governante ne’e hateten, Leolbatan fatin ida, dook tebes atu asesu administrasaun suku, tán ne’e presiza prioriza sai suku tanba iha mós Polísia Unidade Fronteira (UPF), turizmu relijioza Patun Nossa Senhora iha Leolbatan.
Fatin ne’e mós rai malirin no dook hosi vila, maibé Governu laiha objesaun atu hapara, Governu iha obrigasaun atu lori Governasaun atu besik ba povu, sira seluk tenke finaliza mós.
“Situasaun mak ne’e, ita seidauk iha asembleia no parlamentu munisipál, entaun Konsellu Suku presiza halo reuni aprova, lori ba asembleia postu aprova, lori tán ba asembleia rejionál administrasaun aprova, bele haruka kedas ba MAE, ami bele analiza, aprezenta iha Konsellu Ministru, aprova tiha, hatama iha dekretu Governu, hatam mós iha diploma ministeriál hodi define implementasaun prosesu ida-ne’e.”
Maibé sei iha hela problema, Governu sei la avansa ba legalidade sai suku foun, entaun komunidade, Konsellu Suku, presiza tur hamutuk, Governu mai la’ós atu fó solusaun ba imi-nia problema mai atu apoia de’it oinsá atu sai suku foun.
“Sei imi servisu ho lalais, ita bele lansa iha janeiru to’o fevereiru, marsu imi bele halo preparasaun aprezenta kandidatura, iha abríl 2024 iha halo eleisaun,” nia katak.
Xefe suku Costa, Francisco Colo, informa, iha suku Costa, aldeia tolu maka atu sai suku, hanesan aldeia Mahata atu sai suku foun ho naran suku Kutete ho aldeia Lakufoan no Oétfo atu sai suku Monemeko, tanba durante preparasaun iha Autoridade RAEOA.
“Ami hatene katak, suku rua ne’e maka atu sai suku preparativu iha suku Costa, sira-nia área dook tebes hosi sentru administrasaun suku Costa, ne’e maka ami prepara, iha tinan kotuk, atu fatin rua ne’e bele administra sira-nia suku no jere rasik sira-nia suku, tanba daudaun ne’e sede suku no aldeia harii ona,” nia katak.
Lideránsa komunitária, ne’e informa, iha suku Monemeko totál populasaun hamutuk 2.335 komposta hosi mane 1.178 no feto 1.157 ho totál uma-kain hamutuk 456, ne’ebé prienxe ona bele sai suku.
“Ein-jeralmente totál eleitór iha suku Costa hamutuk 9.706, komposta hosi aldeia lima, hanesan aldeia Lakufoan 626, aldeia Mahata 1.161, Oésono 2.441, Oétfo 614 no aldeia Sanane hamutuk 5.910,” nia informa.
Notísia relevante: MAE kapasita xefe suku 18 iha Oé-Cusse ba administrasaun no kompeténsia
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Evaristo Soares Martins