DILI, 09 janeiru 2024 (TATOLI)—Governu liuhosi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) no Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE), tersa ne’e, realiza programa kapasitasaun (CBP, sigla inglés) molok Timor-Leste sai membru plenu Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) iha tinan 2025.
“Programa kapasitasaun ne’e ko’alia kona-ba akordu ne’ebé kobre ba servisu no investimentu, tanba ne’e partisipa mós hosi TradeInveste no SERVE, tanba sira ho ministériu relevante seluk mak sei haree akordu sira ne’e,” Vise-Ministra Asuntu ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, hateten, hafoin abertura programa iha Timor Plaza.
Programa kapasitasau ne’e nu’udar programa ikus molok adezaun Timor-Leste ba asosiasaun, tanba ne’e foka liu ba investimentu no servisu.
“Ne’ebé hosi programa kapasitasaun ne’e, tékniku sira tenta introdús akordu ne’ebé eziste iha ASEAN hodi responde ho ita-nia enkuadramentu legál rai-laran atu asegura adezaun membru plenu ASEAN iha tempu badak. Hanesan ita hotu akompaña katak Primeiru-Ministru bainhira partisipa simeira iha Japaun, anunsia ona ba públiku katak Timor-Leste sai membru plenu ASEAN iha tinan 2025. Entaun tenke prepara servisu tékniku,” nia akresenta.
Notísia relevante : Dirijente sira ME sei partisipa formasaun hodi responde ba Programa Futuru Líder ASEAN
Hosi atividade ne’e, tékniku sira bele koñese di’ak akordu sira iha ASEAN nune’e bele asegura atividade ekonómiku no asegura ho ita-nia enkuadramentu legál iha rai-laran atu ita-nia sistema ho ASEAN bele sinkroniza hodi nune’e bele asegura atividade ekonómika.
Iha biban hanesan, Diretora Asian Development Bank (ADB) iha Timor-Leste, Stefania Dina, hateten, apresia Governu Timor-Leste liuhosi MNEK, Ministériu Komérsiu no Indústria inklui TradeInvest nu’udar fokál ba sorumutu ofisiál ekonomiku senior (SEOM), no Sekretariadu ASEAN ba sira-nia kompromisu no dedikasaun boot hodi organiza programa formasaun ne’e.
Kolaborasaun konjunta ne’e rezulta ho susesu kompleta CBP Cluster I iha fevereiru 2023 no CBP Cluster II iha jullu 2023, no daudaun programa transformativu ida-ne’e ikus.
“Grupu III no IV sei kobre setór investimentu no servisu, hanesan pilár rua ne’ebé sei kaer metin ba aspirasaun ekonomia Timor-Leste nian.
Diretora konsidera, importante tebes atu hatudu importánsia hosi setór investimentu no servisu
hodi promove kresimentu ekonómiku no dezenvolvimentu sustentável. Koñesimentu no abilidade ne’ebé hetan durante grupu hirak-ne’e mak sei kontribui ba progresu ekonómiku.
Ba Jerente Banku ne’e, investimentu hanesan prosesu ne’ebé komprensivu no ba tempu naruk, ho objetivu atu hasa’e padraun moris no avansa reziliénsia nasaun. Ida-ne’e kompostu hosi dezenvolvimentu rede estrada no transporte ne’ebé forte iha nasaun laran tomak no ho rejiaun ne’e hadi’a konetividade ba povu.
Nune’e, investimentu mós hatudu iha kriasaun infraestrutura telekomunikasaun avansadu. Liu tan, investimentu signifika modernizasaun ba prátika agríkola no indústria, ne’ebé sei permite Timor-Leste atu hasa’e produsaun sasán no servisu sira.
“Maibé la’ós de’it idade dijitál halakon ona fronteira no kria mundu ne’ebé liga malu. Aumenta liután, komérsiu no servisu importante tebes ba nasaun sira. Harii forsa traballu ida-ne’ebé iha kapasidade la’ós de’it tranzasaun ekonómika iha troka servisu. Liuhosi setór servisu, Timor-Leste harii ponte, hametin ligasaun, no kria fundasaun ba parseria ho nasaun sira seluk. Hotu, servisu hirak-ne’e mak hanesan motór ekonomia nian ne’ebé la haree, indústria sira ne’ebé halo eletrisidade no fasilita komérsiu hosi turizmu no finansa to’o saúde no teknolojia, servisu sira forma esperiénsia no dudu kreximentu sustentável,” nia salienta.
Grupu rua ikus hosi programa kapasitasaun ne’e simboliza kulminasaun ba viajen ida-ne’ebé maka fó abilidade ba ita atu forma paizajen iha futuru mai.
Atividade ne’e realiza durante loron-haat, hahú hosi tersa (09/01) no ramata iha sesta (12/01) iha Timor Plaza.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina





